inimene üldse peab ise vaeva nägema. Et kas inimese enese arengut on üldse vaja või käib kõik niikuinii iseenesest? 5) sarnasus vs erinevus. Kas arengulised muutused on universaalsed või on need on indiviiditi erinevad. Uurimised lähevad kaheks: nomoteetiline (kirjeldame üldist seaduspärasust) ja idiograafiline (uurime konkreetset last). Mida peaks tegema rohkem? Kas peaks rohkem keskenduma sarnasuste või erinevuste leidmisele? Kas me peaksime uurima üldiseid seaduspärasusi (nomoteetilised uurimised) või peaksime otsima individuaalsete erinevuste põhjusid (idiograafilised uurimised)? 4. Mis arenguteooria sai alguse 16 sajandil ja kus arvati, et inimene on spermis juba valmiskujul olemas - Preformatsiooniteooria. Tegemist metafüüsilise arenguteooriaga, kus oletati, et elusolend on valmis sugurakus. Peale viljastumist toimub vaid kvantitatiivne areng (puhtalt kasvab suuremaks, agakõik on sugurakus juba algselt olemas)
Uurimuse eesmärgiks on üldine seaduspärasus; saab taandada erinevatel viisidel; lõpuks saadakse mingi seos: Kõik A-d on B. Või on selle uurimistöö eesmärgiks fikseerida üksikjuhtumeid: See A on B. Meetodid on erinevad; aga eesmärk on sama. Eriteadused jagunevad ratsionaalsed ja kogemus teadmised. Ajalugu uurib ajalooteadusi; loodusteadus loodusteadusi. Mis on nende eripärad? Eripära on meetod; mitte objekt. Meetodi järgi on loodusteadused nomoteetilised – seaduslikud; ajalooteadused on idiograafilised - . Windelband ja filosoofia uues tähenduses teevad, et need uurimised pole miski, mida välja mõeldakse, vaid need leiavad aset eriteadustes. Eriteadused ei pruugi seda endale teadvustada. Filosoof uurib seda, mida teadlane teeb ja toob välja üldiseid eeldusi, millel konkreetne teadus baseerub. Mis on teaduslikult relevatnte – millele tähelepanu pöörata; on kaks vastust: on see, mis on universaalne ning läheneme sellele, mis
peremees maksis orjale palka või mitte. Peaks tegema majandusliku majan- duse teooria. . . 11 . . . ta toimis nii, sest ta ei olnud kala vaid inimene. . . (EL) 2.1. SIIT PEAKS ALGAMA UUS TEEMA 29 2.1 siit peaks algama uus teema HILINESIN CA 5 MINUTIT. . . nomoteetiline. . . ❤tt♣✿✴✴✇✇✇✳✉t✳❡❡✴❢❧❢✐ idiog- raafiline. . . Windelband. . . Ricket arvas, et on kaks teduste liiki — nomoteetilised ja idiograafilised. Viimased kirjeldasid üksikuid fakte ning nende hulka kuu- lub ka ajalugu, esimeste osaks on üldised seaduspärasused. Sellise kont- septsiooniga on paar raskust. Collingwood toob näiteks, et ka arst tegeleb üksikjuhtumiga (haiguslugu: tüüfus). Teine vastuväide — kuidas saab tea- dus tegelda üksikuga12 Ricket väidab, et üksiku kirjeldamisel võib kasutada üldmõisteid. Eesmärk võib olla üksik- või üldmõistete loomine. Lisaks on
annaabi.ee 
