järjekorranumbri järel punktiga. Kui mõni loetelu punkt sisaldab omakorda loetelu, siis tähistatakse üldisema loetelu punktide järjekorda tingimata numbritega, alluva loetelu punkte aga tähtedega (koos suluga). Näide: Teooria all mõistetakse definitsioonide, eelduste ja hüpoteeside süsteemi. Teooriaid võib jaotada järgmiselt: 1. Klassifitseerivad teooriad selgitavad majanduslikke realiteete mõistete defineerimise kaudu. 2. Nomoloogilised teooriad on suunatud protsesside sisemiste seaduspärasuste avastamisele. 3. Otsustusteooriad käsitlevad teatud inimkäitumise viise. Sealjuures võib neid jagada a) deskriptiivseteks; b) preskriptiivseteks. Muudel juhtudel võib järjekorra tähistuse (numbrid või tähed) ära jätta või asendada mõttekriipsuga (kui loetelu punktid on eelneva teksti otsene jätk) või mõne muu tähistusega. Näide: Põhikooli kooliastmed on: I kooliaste – 1.–3. klass; II kooliaste – 4.–6
Kantil mõtlematut allumist mingile autoriteedile, vaid vabadust põhistavat filosoofiat. Olemapidavaga haaratud kõlbluse sfäär eeldab nimelt paratamatult inimlikku tahtevabadust [ilma tahtevabaduseta poleks jutt olemapidavast, vaid ikka olevast]. Praktilise mõistuse sfääriks on "võimalikkus vabaduse läbi" (isegi kui see kunagi ei realiseeru), teoreetilise mõistuse sfääriks on "looduse paratamatus". Esimesele vastavad praktilised seadused (ettekirjutused), teisele nomoloogilised seadused. Kant tuletas kõlbluse (ehk käitumist reguleeriva aksioloogia) a priori puhtast mõistusest, mitte inimese loomusest. Ta vastandas inimese kaks loomust: empiiriline inimene (homo phaenomenon, nähtumuslik, fenomenaalne inimene) ja inimene mõistuse kandjana (homo noumenon ehk inimene kui noumen, inimene iseeneses). Inimene mõistuse kandjana on suuteline tõusma kõrgemale oma animaalsest seisundist ning looma mõtlemise kategooriate abil looduse
kogetud kvaliteedid“. Smarti eristus: osutuseks on see, mis teeb aistinglause tõeseks, füüsiline protsess ajus. Smart on nõus sellega, et kogemuse ja ajuprotsessi mõisted erinevad, kuid see pole probleem. Samasus ei ole mõistete vahel, vaid entiteetide tasemel. Argumendid samasuse poolt. 1. Seletab psühhofüüsilisi korrelatsioone. Kui eeldada, et vaimuseisundid ongi ajuseisundid, on olemas seletus sellistele korrelatsioonidele. Nomoloogilised ripatsid – kui eitada samasust, siis tuleks neid korrelatsioone seletada teisiti. Üks võimalus on öelda, et need psühhofüüsilised seadused esitavad fundamentaalseid fakte maailma kohta. Siis pole neid võimalik enam millegi muu kaudu seletada. On ebatõenäoline, et fundamentaalseadus seostab lihtsa vaimse osapoole ja väga kompleksse osapoole. Fundamentaalseadus peaks seostama ühtviisi fundamentaalseid osapooli. Selline
annaabi.ee 
