ja kohasuhteid, ajasuhteid, põhjuslikke suhteid, seisundit, viisi, suhtumist, suhet,mõõtu, määra, mööndust: tegijat: , valdajat, vahendi, kaasas- ja ilmaolu Sidesõna- Sidesõna on muutumatu sõna, mis seob lauseosi või ühendab lauseid, st toimib lauses sidendina. Struktuurilt jagunevad sidesõnad:1) lihtkonjunktsioonid (aga, sest, vaid);2) liitkonjunktsioonid (justkui, otsekui); rinnastavad või alistavad Hüüdsõna-Hüüdsõna on iseseisva nominatiivse tähenduseta muutumatu sõna, mis väljendab tundeid, tahteavaldusi, hüüatusi, loodushääli vms ja esineb lauses kas omaette hüüundina või mitmesuguste vormelite kujul (k.a iseseisvate lausetena, nt Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime! Algupärased/teisesed/laenulised. 8. Tegusõna. Tegusõna väljendab tegevust või olemist ja vastab küsimusele mida tegema? Morfoloogiliselt on verb pöördsõna, süntaktiliselt esineb ta lauses öeldisena
e) seletavad: ehk, elik 11 2. Alistavad: et, nagu, kui, kuna, sest, kuigi, ehkki, otsekui, justkui seovad kõrvallauset pealausega ja erandlikult ka võrdlustarindi liikmeid, nt Ta on niisama pikk nagu mina. Sidesõnu on võimalik jagada ka üldkategoriaalse tähenduse alusel, kuid kuna see pole sõnadel ühemõtteline ja sõltub lausekontekstist, siis seda jaotust siin ei esitata. 14. Hüüdsõna e interjektsioon - Hüüdsõna on iseseisva nominatiivse tähenduseta muutumatu sõna, mis väljendab tundeid, tahteavaldusi, hüüatusi, loodushääli vms ja esineb lauses kas omaette hüüundina või mitmesuguste vormelite kujul (k.a iseseisvate lausetena, nt Kuku!) Nt Noh, ma võin ju tulla. Tohoh pime! Hüüdsõnade jaotus päritolu alusel: 1) Algupärased ehk primaarsed hüüdsõnad: oi, uih, ai, noh, päh, ahaa, pots; 2) Teisesed ehk sekundaarsed hüüdsõnad, mis on kujunenud muusse sõnaliiki
V. Palli jaotus: 1) lihtnimi – ühekomponendilised: - elliptilised nimed (nt Tartu linn) - sufiksitega (lokatiivsed ja kollektiivsed) nimed, - abstraheerunud (ehk üldistunud) nimed, - terminnimed ja nendega analoogsed nimed; 2) liitnimed – mitmekomponendilised: - primaarnimed, kus 1. komponent on mis tahes vormis, aga 2. komponent on nimetavas; - sekundaarnimed, kus 1. on mis tahes vormis, 2. on omastavas, võib lisada ka nominatiivse 3. komponendi (nt Ala+jõe küla, Kiige+mäe talu); - liittüvelised nimed, mille eripära on see, et 2. komponent pole determinant, vaid suvaline keelesõna (nt Lubja+ahju mägi, Puhta+leiva küla). 3) Nimetuumale võib kaasneda hargtäiend – nimetuumale lisatav osis, et eristada korduvaid nimesid (suur, väike, uus, vana). Hargtäiend võib olla ka mõni teine kohanimi. Alguses olid nimed täiendita, aga kui asulad laienesid, tekkis vajadus eristada.
annaabi.ee 
