Nominatiivi lõpu järgi pole sageli võimalik otsustada sõna soo üle. III käändkonna ainsuse genitiivi lõpp (tunnus) on -is! * III käändkonna nominatiivi vormil on sageli teistsugune tüvi kui ülejäänud käänetel. * Käändelõpud liituvad sõna nn genitiivi tüvele * Sõnastikes antakse nominatiivi vorm ning peale koma ainsuse genitiivi lõpp koos muutunud tüve lõpuga. * Muutunud tüveosa antakse alates viimasest tähest, mis võrreldes nominatiiviga ei muutu. Nt homo, minis m/f – inimene Gen. sg. Hominis Konsonanttüveliste mees- ja naissoost nimisõnade käändelõpud on järgmised: Sg Pl N. V. Ø -ēs G. -is -um D. -ī -ibus Acc. -em -ēs Abl. -e -ibus Konsonanttüveliste kesksoost nimisõnade käändelõpud on järgmised: Sg Pl N. V. Ø -a G. -is -um D. -i -ibus Acc.= Nom -a Abl. -e -ibus I-tüvelised on:
Atrium, ii n omadussõna Dexter, dextra, dextrum Atrium dextrum `parem südamekoda' Käänded: 1) NOMINATIIV (Nom.) ehk NIMETAV vastab küsimusele KES? MIS? 2) GENITIIV (Gen.) ehk OMASTAV KELLE? MILLE? 3) DAATIV (Dat.) ehk ALALEÜTLEV KELLELE? MILLELE? 4) AKKUSATIIV (Acc.) ehk OSASTAV KEDA? MIDA? 5) ABLATIIV (Abl.) ehk KAASAÜTLEV KELLEGA? MILLEGA? 6) VOKATIIV (Voc.) ÜTTE KÄÄNE, kasutatakse otseses kõnes, reeglina sarnane nominatiiviga. Nimisõna põhivorm on ainsuse nominatiiv, genitiiv, sugu. Genitiivi tüvi, millest teised käänded moodustatakse, erineb sageli tunduvalt nominatiivi vormist; sõnastikes antakse genitiivist ainult lõpp koos muutunud tüveosaga. Praktiliselt saab käändkondi üksteisest eristada ainsuse genitiivi lõpu järgi. Käändkondi ehk deklinatsioone on viis. Käändkond Gen. Sing. Gen. Pl. Gen. Pl. I -ae -a-rum a-tüvelised
randa. 10 Partitiiviga esineb ka nii pre- kui postpositsioonina talitlev mööda ja postpositsioon pidi. 3. Genitiivi ja partitiiviga, nt alla, kaudu, ligi, pärast, vastu, nt alla (postp) + genitiiv = kohasuhted: metsa alla, rehe alla alla (prepos) + partitiiv = suunasuhe: alla mäge, alla voolu pärast = põhjus asja pärast (postpos), aeg: pärast loengut (prepos) 4. Genitiivi ja nominatiiviga, nt postpos läbi (väljendab nii aega kui ka põhjust ja vahendit), otsa, nt talv läbi, päev otsa; genitiiviga läbi väljendab põhjust: minu käe läbi, genitiiviga otsa väljendab kohta: mäe otsa. 5. Genitiivi, partitiivi ja elatiiviga (ainult peale): minu peale pahane, *tulin peale teda, lapsest peale. 7. Elatiiviga, nt peast, saadik/saati: lapsest saadik, noorest peast 8. Allatiiviga, nt tänu: tänu emale 9. Terminatiiviga (ainult kuni): kuni eilseni 10
annaabi.ee 
