Eessõnad võtavad genitiivi, järelsõnad määravada genitiivi noomenile. Osa ees- ja järelsõnalisi fraase saab nii üht kui teistpidi esineda (MÖÖDA teed, teed MÖÖDA). Enamik ees- ja järelsõnu käivad koos adverbiga (maja ümber ümber tegema). Täiendiga laused moodustatakse et'iga (ma tean, et ta lahkub), ka küsilausetes (ma ei tea, kas ta lahkub), partitsiiplausetes, da-infinitiivi (ta tahtis lahkuda) ja nominalisatsiooni (tema lahkumine tekitas viha) sisaldavates lausetes. Finiitse täiendi ees võib korrelatsioonina esineda ,,see" kui demonstratiivpronoomen (SEE on väga tore, et sa tulid). Kaudse kõne kindla kõneviisi kõrvallause verb on kas kindlas või kaudses kõneviisis (jüri ütles, et mari SÕIDAB/SÕITVAT maale). Kaudne kõne moodustatakse selles ajas, kus originaalütlus tehti, nii et eesti keeles pole aegade ühildumist.
katmata koormaga veoautod põhjustasid jätkuvalt probleeme, kukutades kive ...". Ootuspärane oleks esitada seda fakti sündmusena (,,Kivid kukkusid katmata koormaga veoautodelt"). Fakti esitamisel tegevusena omistatakse agentsus elututele tegelastele (veoautodele), võttes näiliselt vastutuse inimestelt, kes pidid neid autosid kontrollima.) Kas kasutatakse nominalisatsiooni ehk nimisõnastamist protsessi väljendamist nimisõnaga?Nimisõnastamine võimaldab varjata tegijat ja/või kannatajat, protsessi toimumise aega, modaalsust ja põhjuslikkust. (Nt: ,,Toimub prügistamine"; ,,Tagajärjeks olid meeleavaldajate vigastused") Kas laused (verbid) on aktiivsed või passiivsed? Kõiki tegevusprotsesse saab edasi anda nii aktiivsete kui passiivsete verbidega, eesti keele terminoloogias isikulist või
Trepile astunud perenaine vaatas veel kaua külalistele järele. 50. Mis on nominalisatsioon ja mida on vaja teada selle kasutamisest? Sündmust väljendav nimisõna (deverbaalsubstantiiv) või nimisõnafraas, mille põhjaks on kas teonimi, nt päikese tõusmine, rahvaste iseseisvumine, tubade kraamimine, või mõni muu deverbaalist nimisõna, nt Juku tulek, lapse kiire areng, mehe kõrvalhüpe. Selliseid fraase nimetatakse nominalisatsioonideks. Nimisõna väljendab nominalisatsiooni korral mitte tegevust kui protsessi, vaid tegevust kui nähtust. Nimisõna laiendid ei ole sihitised, öeldistäited ega määrused, vaid täiendid. Need täiendid, millele lauses vastab alus või sihitis, on omastavas käändes, nt Päike (alus) tõuseb -- päikese tõusmine/tõus. Kraamitakse tube (sihitis) -- tubade kraamimine. Määrusele vastavad täiendid on määruse vormis, nt Kõigiga kogu aeg poliitikast rääkimine hakkab juba ära tüütama, v.a
annaabi.ee 
