nende pikkuse, kehakaalu, elukoha ja sissetulekuga. Nende teada saamiseks kasutasin t-testi, dispersiooni analüüsi, regressioon analüüsi, korrelatsioonimaatriksit ja teisi abivahendeid. Kvantitatiivseks tunnusteks on näiteks netosissetulek. Kvalitatiivsed tunnused on järjestustunnused ja nominaaltunnused. Nende alla kuulub näiteks spordiklubi külastusvõimaluse ehk asukoha hinnang. Kasutatud on ka nominaaltunnuseid, nagu näiteks sugu. Küsimustiku binaarseteks tunnuseks on hetke elukoht. Vastused aitasid mul mõista, milline on suurim spordiklubide külastajate grupp ja mis omadused sellistel inimestel on (pikkus, kaal, sissetulek, elukoht), millised on nende toitumisharjumused, kuidas nad hindavad enda elukoha läheduses olevaid spordiklubisid ja kui tihti nad külastavad spordiklubisid. Ainetöö lõpuks sooviksin teada saada, millised on inimeste toitumis- ja sportimisharjumused ning
Intervallskaalad jagunevad veel kaheks: 5 · vahemikskaala - nullpunkti asukoht on kokkuleppeline (Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks, aeg). Võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid. · suhteskaala - nullpunkt on fikseeritud absoluutselt (pikkus, kaal). Intervallskaala võib olla a) diskreetne, b) pidev. Informatiivsuse poolest on nominaalskaala kõige madalam ja intervallskaala kõige kõrgem. Nominaaltunnuseid ja järjestustunnuseid nimetatakse ka kvalitatiivseteks tunnusteks. Intervallskaalal mõõdetud tunnuseid nimetatakse kvantitatiivsteks ehk lihtsalt arvtunnusteks. Arvtunnuse võib teisendada järjestustunnuseks või nominaaltunnuseks. Vastupidine teisendus ei ole üldiselt võimalik. Madalama taseme skaala korral kasutatavad meetodeid võib kasutada ka kõrgema taseme skaala korral. Vastupidine pole võimalik. 6
järjestuse. Seega ei tohiks kasutada kodeeringut (1) hea; (2) halb; (3) ei oska öelda Küll aga sobiksid kodeeringud (1) hea; (2) ei oska öelda; (3) halb või (3) hea; (2) ei oska öelda; (1) halb. o Binaarse tunnuse kodeerimisel on samuti eelistatav lihtsaim võimalus, näiteks 1 ja 2 (või ka 0 ja 1, kui see on sisuliselt mõistetavam). o Nominaaltunnuseid ei ole enamasti vaja arvuliseks kodeerida, sest tavapäraste statistiliste meetoditega me neid töödelda ei saa. Sageli on aga otstarbekas asendada pikad vastusevariandid kokkuleppeliste lühenditega. Tunnuse kui juhusliku suuruse väärtusi väljendatakse kindlat tüüpi mõõteskaalal. Iga skaalatüübi korral saab rakendada omi, sellele skaalatüübile kõige sobivamaid statistilise analüüsi võtteid
annaabi.ee 
