Õppetoetuste maksmise eesmärk on ühtlasi motiveerida kutseõppeasutuste õpilasi oma eriala õppekava ettenähtud ajaga (nominaalajaga) läbima, edukalt ja täiskoormusega õppima. Õppetoetuste ja õppelaenu teemad on reguleeritud õppetoetuste ja õppelaenu seaduses. Põhitoetus ja täiendav toetus : • Põhitoetust saavad taotleda õpilased, kes õpivad täiskoormusega õppekaval, millele riik on esitanud riikliku koolitustellimuse. Õppur ei tohi olla õppinud kauem õppekava nominaalkestusest. Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel olles. 2012. aastal on see 38,35 eurot. • Täiendav toetus on mõeldud keskhariduse baasil kutseõppes õppijale, kelle elukoht ei ole kooliga samas või sellega piirnevas omavalitsusüksuses. 2012. aastal on see 19,18 eurot. Õppetoetuste määramise otsustab iga konkreetne kool eraldi, mistõttu on kooli otsustada, milliseid dokumente tuleb õppetoetuse taotlemiseks esitada. Nii põhi- kui
28. Üliõpilasel on õigus olla immatrikuleeritud korraga ühele õppekohale samal kõrgharidusastmel. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes õppiv üliõpilane ei saa samal ajal olla immatrikuleeritud kõrghariduse esimese või teise astme õppekavale. 29. Õppeosakond peab õppekohtade arvestust ja annab vabanenud õppekohtadest teada iga semestri alguses. Õppekohtade arvestamisel jälgitakse eraldi igal õppeaastal vabanevaid õppekohti, lähtuvalt vastava õppekava nominaalkestusest. 30. Vaba õppekoht tekib, kui ühe õppekava õppekohtadel õppivate sama immatrikuleerimisaastaga üliõpilaste arv on langenud alla rektori poolt selleks õppeaastaks õppekavale moodustatud õppekohtade arvu. 34. Vabale õppekohale kandideerimisel arvestatakse varasemaid õpinguid ja töökogemust vastavalt senati kehtestatud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimustele ja korrale. 35. Immatrikuleerimist vabale õppekohale saab isik taotleda juhul, kui tal on
kõrgharidusastmel. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes õppiv üliõpilane ei saa samal ajal olla immatrikuleeritud kõrghariduse esimese või teise astme õppekavale. 29. Õppeosakond peab õppekohtade arvestust ja annab vabanenud õppekohtadest teada iga semestri alguses. Õppekohtade arvestamisel jälgitakse eraldi igal õppeaastal vabanevaid õppekohti, lähtuvalt vastava õppekava nominaalkestusest. 30. Vaba õppekoht tekib, kui ühe õppekava õppekohtadel õppivate sama immatrikuleerimisaastaga üliõpilaste arv on langenud alla rektori poolt selleks õppeaastaks õppekavale moodustatud õppekohtade arvu. 34. Vabale õppekohale kandideerimisel arvestatakse varasemaid õpinguid ja töökogemust vastavalt senati kehtestatud varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimustele ja korrale. 35