korraldusega üle täiskoormusega õppest osakoormusega õppesse. Kui üliõpilane viiakse üle osakoormusega õppesse, kaotab ta RE õppekoha. Ta võib taotleda uuesti RE õppekohta. Taotluse mitteesitamisel või selle mitterahuldamisel võib ta sõlmida hiljemalt järgmise semestri punase joone päevaks õppekulude hüvitamise lepingu üleminekuks REV õppekohale. Vastasel juhul ta eksmatrikuleeritakse. 8. Terve õppekava nominaalkestuse jooksul TTÜ-s õppinud ja nominaalkestuse lõppedes (REL = 0) täiskoormusega õppiva üliõpilase õppeaega RE õppekohal pikendatakse kahe semestri võrra. 9. Esimese õppetööst osavõtu semestri jooksul peab bakalaureuseõppe statsionaarne üliõpilane sooritama eksameid ja arvestusi vähemalt 15,0 EAP ulatuses oma õppekava ainetest. Iga õppeaasta lõpuks peab RE õppekohal õppiv üliõpilane täitma täiskoormusega õppimise, REV õppekohal vähemalt osakoormusega õppimise nõude.
isikuandmetega lehest; • välismaalase puhul dokument, milles on märge pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse kohta, või ametlikult kinnitatud ärakiri või selle puudumisel pädeva asutuse tõend välismaalase Eestis viibimise muu seadusliku aluse kohta; • välisriigis õppiva õpilase või üliõpilase puhul välisriigi õppeasutuse tõend seal täiskoormusega õppimise ja õppekava nominaalkestuse kohta; • andmed käendajate või hüpoteegiga koormatava Eestis asuva kinnisvara kohta või pandiga koormatava Eestis asuva ehitise või selle mõttelise osa kohta; • andmed õppelaenu taotleja ja käendajate laenukohustuste või pandieset koormavate õiguste kohta; • muud krediidiasutuse nõutud andmed. Õppelaenu põhiosa tagasimaksmist peab alustama hiljemalt ühe aasta möödumisel õppe
õppevormis kuni selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 21-aastaseks. (21) Kutsealusel on õigus ajapikendusele kutseõppe omandamiseks koolipõhises õppevormis täiskoormusega õppes selle aasta 1. juulini, mille jooksul ta saab 21-aastaseks, juhul kui ta: 1) omandab kutseõpet põhihariduse baasil või 2) omandab kutsekeskharidusõpet. (22) Kutsealusel, kes õpib sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei-, piirivalve- või päästeerialal, on õigus ajapikendusele kuni õpingute nominaalkestuse lõpuni, juhul kui kutsealune esitab Kaitseressursside Ametile hiljemalt ühe kuu jooksul immatrikuleerimisest ajapikenduse taotluse koos õppeasutuse tõendiga kutsealuse immatrikuleerimise ja nominaalaja kestuse kohta. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu või Euroopa Parlamendi valimistel kandideerivale kutsealusele antakse ajapikendust kuni valimistulemuste teatavakstegemiseni või kohaliku omavalitsuse volikogu, Riigikogu või Euroopa Parlamendi liikmeks oleku aja lõpuni.
1) isikut tõendav dokument või ametlikult kinnitatud väljavõte selle dokumendi isikuandmetega lehest; 2) välismaalase puhul dokument, milles on märge alalise elamisloa kohta, või selle ametlikult kinnitatud ärakiri või selle puudumisel pädeva asutuse tõend välismaalase Eestis viibimise muu seadusliku aluse kohta; 3) välisriigis õppiva õpilase või üliõpilase puhul välisriigi õppeasutuse tõend seal täiskoormusega õppimise ja õppekava nominaalkestuse kohta; 4) andmed käendajate või hüpoteegiga koormatava Eestis asuva kinnisvara kohta või pandiga koormatava Eestis asuva ehitise või selle mõttelise osa kohta; 5) andmed õppelaenu taotleja ja käendajate laenukohustuste või pandieset koormavate õiguste kohta; 6) muud krediidiasutuse nõutud andmed. Õppelaenu põhisumma tagasimaksmist peab alustama hiljemalt 12 kuud pärast kooli lõpetamist.
eest pead tasuma vastavalt haigekassa seatud hinnakirjale. Ravikindlustus ei kehti ka nendel juhtudel, kui soovid külastada eraarsti. Ravikindlustus lõpeb 19-aastaseks saamisel, kuid erandid kehtivad neile, kes õpivad mõnes koolis. Põhiharidust omandavatel õpilastel on õigus ravikindlustusele kuni 21 aasta vanuseni. Üldkeskharidust omandavatel õpilastel, kes on sisseastumise hetkel nooremad kui 24 aastat, on õigus ravikindlustusele kuni õppeaja nominaalkestuse lõpuni. Peale kooli lõpetamist, kehtib ravikindlustus veel 3 kuud. Kui noor ei lõpeta aga kooli õigeaegselt või õpilane on koolist välja heidetud, lõpeb tema ravikindlustus 1 kuu pärast. Samad reeglid kehtivad neile, kes omandavad kutseõpet. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalhoolekanne 2. http://egga.kliinikum.ee/arengukava.pdf 3. http://www.parnu.ee/raulpage/hoole97.html 4. http://keskerakond.ee 5. 9
Õppelaenu andmise ja tagasimaksmise kord on reguleeritud EV Haridusseadusega. 2004/2005. õppeaastal oli õppelaenu maksimaalmäär 17 500 krooni. Laenusaajale on õppelaenu intress 5 % laenujäägilt aastas ja intressi tasutakse õpingute ajal üks kord aastas. Õppelaenu tagatis on kahe EV kodaniku või Eestis alalise elamisloa alusel viibiva isiku käendused või Eestis asuv kinnisvara. Õppelaenu saamise kordade arv on võrdne õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvuga. MAJANDUSE ORGANISEERIMINE. Tsentraalne planeerimine. Majandust saab reguleerida kas tsentraalse planeerimise või turumehhanismi kaudu. Kui majandust planeeritakse tsentraalselt, on tavaliselt tarvis kahte seaduslikku korraldust: 1. Majandusressursid kuuluvad riigile. 2. Toodete ning teenuste valmistamist korraldab keskne valitsusorgan. Näide. Oletame, et tsentraalse planeerimise võimud on suurele pagaritööstusele teinud ülesandeks
annaabi.ee 
