Murenevatelt kaljudelt lendu puhutud kipsitolm sadestub liiva. Liivas lahustub tolm veega ja uuesti kristalliseerudes moodustab iseloomulikke õielehetaolisi kujundeid. Need erinevad tavalistest rombi või noolekujulistest kristallidest, kuna liiv takistab nende normaalset kasvu. Neid nimetatakse kõrberoosideks. 6. Kes on nomaadid,kirjelda nende eluviisi. Nomaadid on rändkarjused ehk rändrahvad. Varases ajaloos oli ränne eelkõige seotud nomaadidega, kelle ränne põhjustas tihti tõsiseid konflikte pärismaiste rahvastega, mis võis sundida põliselanikke kas lahkuma või assimileeruma. Tänapäeval on säilinud vaid vähesed nomaadi hõimud, kes siiani oma traditsioonilist eluviisi peavad. Migratsioon tänases mõistes võib-olla ühe regiooni, riigi või piiriülene ning vabatahtlik või sunniviisiline, orjakaubandus või küüditamine. Inimesed, kes rändavad teatud alale sisse,
Peagi tekkis tal tüli oma venna Olegiga kelle vastu ta sõjaretke korraldas mille käigus viimane hukkus. Tema noorem vend Vladimir hakkas seepeale kartma ja põgenes skandinaaviasse kus kogus peagi suure väe ja tuli tagasi ning peale Jaropolki tapmist sai temast(orja pojast) Kogu venemaa valitseja. Alltutas uuesti vahepeal eraldunud alad ning korraldas sõjakäigu Ida-Preisimaale,kordas oma isa sõjakäigu marsuuti Volga-Kama-Bulgaaria. Enim tegeles aga nomaadidega(eriti petseneegidega) kelle vastu kaitseks lasi rajada kindlustusi. Juhtiva seltskonna hulgas süvenes veendumus vajadusest muutuste järele, üheltpoolt polnud euroopa valitsejad nõus abielusidemeid paganatega sõlmima, teisalt aga oli riigile vaja midagi mis seda ühkes liidaks. Kõigepealt püüdis Vladimir ühtsust saavutada paganluse taas ausse tõstmisega ja viis läbi usureformi, rajati Kiievisse paganlik tempel ja peajumalaks sai Perun. Paraku see aga riiki ei ühendanud ja kukkus
avaja") kujutis. See 13. Ülem-Egiptuse noomi jumal kehastas vaarao sõjalist võimsust, tema atribuudid olid sõjanui ja vibu. Protsessioonidel kanti jumala kujutist või sümbolit kuninga ees. Üks kaasaegne uurija (M.Wright) märgib, et kuningas Deni tahvlikesel kujutatakse tapetavat asiaati põlvitavana vaarao ees liivaterakestega märgitud pinnal, Egiptuse isevalitseja seisab aga tähistamata, viljakal maa-alal. Võib-olla leiab siin kajastust mingit konkreetne kokkupõrge Siinai nomaadidega Egiptuse piiril. Geopoliitilisel tasandil oli Siinai egiptlaste ja asiaatide kohtumispaik. Kõik see on vaid välispoliitika. Sisepoliitikas situatsioon oli selline: Pärast rohkeid ülestõuse, mis suruti maha suure julmusega, leppis Põhja-Egiptus lõpuks oma saatusega ja Egiptus oli püsivalt ühendatud. See oli teise dünastia viimase vaarao Hasehemui valitsusajal. Selle ühendumise väliseks oli pealinna üleviimine Abüdosest Memfisesse. See üleviimine toimus juba III dünastia ajal.