Vanemates klassides on ka eksamid, milleks on vaja väga palju õppida. Koolis on ka teisi muresid, mõned õpilased kes on teistest erinevad, neist ei tehta välja ja räägitakse selja taga halvasti. Väikestel lastel seda probleemi pole, kuid kusagil 2.-3. klassis tekivad erinevate huvidega grupid ja kes on erinevad, need jäetakse välja. Näiteks suurte prillidega õpilane, kellel on kõik viied ja ta on hästi vaikne, teda ilmselt hakatakse nohikuks kutsuma. Tavaliselt piirdub ainult ,,nohikute" narrimisega, kuid vahest ka lüüakse neid ja nad ei saa sinna midagi parata, kuna neil pole sõpru ning ise nad enda eest seista ei julge. Kokkuvõtteks võib öelda, et koolis on rohkem muresid kui rõõme, esimestes klassides tundub kõik tore, kuid mida suuremaks saada, seda raskemaks koolis läheb. Aga kõigil tuleb kool läbi käia, et eluks valmistuda, sest ilma hariduseta pole midagi teha
muredega. Raamat on üles ehitatud nagu päevik, mida peab peategelane, mina-jutustaja Johanna. Ta räägib otsekoheselt ja tõetruult oma igapäevastest sündmustest ja tunnetest. Romaan on küllaltki tüse ja tegevus kirju siin on palju tõuse ja mõõnasid, naljakaid situatsioone ja kurbasid olukordasid. Rohkesti on juttu noorte omavahelistest suhetest. Johanna suhted paljude klassikaaslastega on keerulised, sest ta peab ennast pigem nohikuks ja on loomulikult hea õpilane. Tüdruk jääb sageli ette nn populaarsetele klassikaaslastele, kes on klassis kõige tähtsamad ja tegijamad. Johanna räägib ka "nähtamatutest" ehk neist, kes klassis täiesti märkamatuks jäävad. Suhted populaarsete tüdrukutega on terve romaani ajal esiplaanil, sest neile ei meeldi, et Johanna tegeleb hobustega. Kui ühel hetkel tundub, et popid tüdrukud püüavad Johannaga sõpradeks saada, siis selgub küllaltki ruttu, et tegemist on
saladus elus hakkama saamisel: Võitle alati selle eest, et hea jääks peale. Haiglas tehakse talle silmaoperatsioon ja Kadri hakkab paremini nägema. Ta saadetakse paranema sanatooriumisse. Kadril jääb haiglaravi tõttu üks aasta koolis vahele. Kooli tagasi minnes leiab Kadri uute klassikaaslaste seast palju sõpru. Tema pinginaabriks saab Urmas, kellel on palju väiksemaid õdesid- vendi. Urmas hoolitseb oma väiksemate vendade ja õdede eest nagu isa. Teda peetakse koolis nohikuks sellepärast, et väiksemad lapsed teda armastavad ja vahetundides tema ümber kogunevad. Ta on väga lahke ja aus poiss. Ka tema peres kasvatab lapsi ainult ema, sest isa joob palju. Urmas aitab oma ema väiksemata laste kasvatamisel. Ühel päeval satuvad Urmas ja Kadri kelgumäele. Ilm oli ilus ja taevas lendasid luiged. See päev tundus nagu muinasjutt olevat. Kelgumäel kui nende koolikaaslane Entu lükkab meelega väiksema poisi mäest alla, kes kukub ja murrab käeluu. Ükski
sündmuste ja faktide mälu, raskused sotsiaalses lävimises, motoorne kohmakus, verbaalne varaküpsuses või kõne voolavus, pidev küsimuste esitamine, ülitundlikkus meeleliste stiimulite või õigluse suhtes (Sepp, 2012b, 8). Küllaltki levinud andekate seas on ka ande maskeerimine ja alasooritus. Ande maskeerimine võib tekkida soovist sarnaneda oma eakaaslastega, samuti vältimaks kaaslaste sildistavat suhtumist (tuupuriks või nohikuks tembeldamine) või muudel põhjustel. Alasooritus võib tuleneda ande maskeerimisest, aga sellel võivad olla ka hoopis teised põhjused. Alasooritust iseloomustab lahknevus lapse võimete (potentsiaali) ja tulemuste (saavutuste) vahel (Reis & McCoachi järgi viidanud Sepp, 2010, 79). Kõigi eelmainitud tundemärkide puhul saab andekuse tuvastamisel määravaks õpetaja teadlikkus. Kui õpetajal on piisav ettevalmistus, ta on motiveeritud õpilasi aitama ning ta teeb
annaabi.ee 
