4 4. Lasime kolonnil natuke aega töötada enne kui hakkasim mõõtmisi tegema. Seejärel mõõtsime taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse ning võtsime läbi kraani proovi kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. Võetud proovist määrasime tiitrimisel ammoniaagi kontsentratsiooni. 5. Muutsime õhu kulu ja kordasime mõõtmisi veel 3 korda. Katseandmed Alglahus: L = 0,001325 1/s NNH3 = 0,04325 N Proovi võeti 10 ml VNH3 = 10 m/s NHCl = 0,1 N Tabel 1 Õhu Õhu VHCl, ml NNH3 Vee moolide arv Jrk maht- uõ, H, maht, , s nr. kulu, m/s mm
Seejärel mõõtsime taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse ning võtsime läbi kraani proovi kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. Võetud proovist määrasime tiitrimisel ammoniaagi kontsentratsiooni. 5. Muutsime õhu kulu ja kordasime mõõtmisi veel 3 korda. 3 Katseandmed Alglahus: 1. L = 0,0098 1/s NNH3 = 0,1 N Proovi võeti 10 ml VNH3 = 10 ml NHCl = 0,1 N Alglahus: 2. L = 0,0068 1/s NNH3 = 0,1 N Proovi võeti 10 ml VNH3 = 10 ml NHCl = 0,1 N Tabel 1 Jrk Õhu maht, t, Õhumaht kulu uõ, H0, H0, VHCl, N N nr. m3 s m3/s m/s mm m ml NH3 NH3
5,0 0,0 0,0 0,2 0,4 0,6 0,8 1,0 1,2 1,4 1,6 1,8 Õhu kiirus wõhk, m/s Väljuv NH3 lahus Vee moolide arv Desorb NH3 moolosad VHCl, ml NNH3, g-ekv/l mool H2O mool NH3/mool H V all V üleval Nall Nüleval nall nüleval X2 4,00 5,60 0,0400 0,0560 55,518 55,503 0,0007205 3,50 5,90 0,0350 0,0590 55,523 55,500 0,0006304
1 6 1 4 8 4. 0,157 0,0019424 0,001753 5,4032*10-8 0,00100000 0,9 0,0017482 0,00157824 0,000748198 0,00157823 2,109 0,00111206 0,008 8 6 4 7 2 Arvutused Arvutame suhtelised moolkontsentratsioonid: X = NNH3/ NH20 X1 = NNH31/ NH20= 0,108 / 55,6 = 0,0019424 X2 = NNH32 / NH20= 0,0965 /55,6 = 0,0017356 komponentide kontsentratsioonid muutuvad vähe, nagu see on antud laboratoorses töös, siis ligikaudselt arvestame, et Y = y; X = x. X1-le ja X2-le vastavate tasakaalsete kontsentratsioonide Y1* ja Y2* leidmiseks kasutame tabelit 2. Tabel 2. Tasakaaluandmed süsteemile ammoniaak-vesi. X, mool NH3/mool H2O 0 0,005 0,010 0,0125 0,015 0,020 0,023
sooritatakse järgnevalt kõik eespool nimetatud mõõtmised. 9. Katseandmed kantakse tabelisse 1. KATSEANDMED, ARVUTUSTULEMUSED JA GRAAFIKUD Tabel 1. Katseandmed Väljuv NH3 lahus Vee moolide arv Desorb NH3 moolosad Õhu maht, delta tau, Õhu mahtkulu, Jrk nr Uõ, m/s h0, mm VHCl, ml NNH3, g-ekv/l mool H2O mool NH3/mool H2O m3 s m3/s V all V üleval Nall Nüleval nall nüleval X2 X1 1 0,74 60 0,012333 1,6351 14 4,00 5,60 0,0400 0,0560 55,518 55,503 0,0007205 0,0010090
teised halogeniidid värvitud SnCl4 – värvitu vedelik, õhus suitsev (→ Sn(OH)4) SnCl2 kristallub vesilahustest dihüdraadina seismisel oksüdeerub õhuhapniku toimel (valgus soodustab) kasutatakse kangaste immutamiseks väga tugev redutseerija: SnCl2 + 2FeCl3 → SnCl4 + 2FeCl2 Kloriidid on tähtsaimad halogeenühendid, mõlemad lahustuvad ka org. lahustites; vees hüdrolüüsuvad, kalduvad kompleksühendite (näit. (NH4)2[SnCl6]) või aduktide (3SnCl4 · 2PH3, SnCl2 · nNH3) moodustumisele Tina reageerib kuumutamisel energiliselt S, Se, Te, P-ga ei reageeri vahetult: C, N2, H2, Si, B, Mo, Os, Re ja W-ga Moodustab paljude metallidega tahkeid lahuseid, intermetalliide, eutektilisi segusid 3.11.3. Ühendid Oksiidid, hüdroksiidid SnO2 - värvitu kristallaine (praktikas valge pulber) tekib tina kuumutamisel õhus looduses leidub mineraal kassiteriidina (peam. Sn maak) (praegu töödeldakse sageli maake, mille SnO2-sisaldus on vaid 0,1%)
annaabi.ee 
