Valged- Vene kodusõja maha tahtsid rahustada. Induraliseerumine- Suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus- Kõik toimub plaani alusel, mis on riigipoolt suunatud inimestele. Kollektromiseerumine- Talude vägivaldne ühendamine kolhoositeks. Sissetung eh. Intervetsioon- Välisriikude relvastatud sekkumine teistesse riikidesse. Hitler Junget- Organisatsioon mis oli mõeldud noortele. Mustsärklased- fasistid Pruunsärklased- Kõik kandsid pruune särke. Kolmas riik-Natsliku Saksamaa nmetus suur-saksamaale. Teljeriik- Jaapan, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Hispaania. Ntsionaalso. Võimule tuleku põhjused? 1.Ei meeldinud kommunistid. 2. Majanduslikud raskused. 3. Versailles`s pettumine HITLERI VÕIMULE TULEK 33-45 HITLERI SAKSAMAA KOLMAS RIIK. Sündmused: 1. Pikkade nugadeöö 1934.aastal 30 juuni 6 2. Ühepartei süsteem Saksamaal- 1933a. 5 3.Münheri õllebutch- 1923a. 3 4.Wermachi loomine- 1935a
vähem enda moodi. Läbi selle teraapia üritatakse isiksust arendada praktiliselt. Ületab püüdluse väismaailma toe järele. Küps inimene leiab ressursid iseendast. Gesaltteraapia koosneb erinevatest komponentidest. Filosoofiast on võetud eksistentsialism, psühholoogiast on laenatud mõtted psühhoanalüüsist, Reichi füüsilisi harjutusi ning kasutatatakse psühhodraamat, kus probleeme lahendatakse läbi lavastamise. Nmetus gesalt tuleb saksa klassikalise teooria ideest. Pilet 15. F. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude. Tema isiksusekäsitlus põhineb hirmudel, mida kõik ei tunnista, kuid nad on olemas. On globaalsed hirmud ja individuaalsed hirmud. Igal hirmul on arengulugu. Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks. Hirm tuleb esile uudses olukorras, nt kooliminek, pere loomine. Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud.
vähem enda moodi. Läbi selle teraapia üritatakse isiksust arendada praktiliselt. Ületab püüdluse väismaailma toe järele. Küps inimene leiab ressursid iseendast. Gesaltteraapia koosneb erinevatest komponentidest. Filosoofiast on võetud eksistentsialism, psühholoogiast on laenatud mõtted psühhoanalüüsist, Reichi füüsilisi harjutusi ning kasutatatakse psühhodraamat, kus probleeme lahendatakse läbi lavastamise. Nmetus gesalt tuleb saksa klassikalise teooria ideest. Pilet 15. F. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude. Tema isiksusekäsitlus põhineb hirmudel, mida kõik ei tunnista, kuid nad on olemas. On globaalsed hirmud ja individuaalsed hirmud. Igal hirmul on arengulugu. Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks. Hirm tuleb esile uudses olukorras, nt kooliminek, pere loomine. Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud.
lemmik, on igasuguseid oma stiile seal, mingi osa isegi nauditav, üks osa selline, et kuna pole enam tabuteemasid, siis üks osa kirjanikest, kes postmodernismi viljelevad, kõigepealt kleepis üles oma rõveda sisuga luuletused. Mõistet ,,postmodernism" kasutatakse eelkõige kahes tähenduses. Postmodernism kui ajastu kultuuriperiood, mis algas pärast modernismi ja mille lõppu pole paljude teoreetikute arvates ette näha. Postmodernism kui kirjandus kirjandusvoolu nmetus, termin, mis osutab teostele, millel on postmodernistlikud tunnused. Erinevate tunnuste suhtes valitsevad erimeelsused, kuid need on esileküündivamad mõisted, mida on postmodernismiga seostatud. 1. Elektilisus vaadete stiilide ühendamine. Modernistlikud voolud (näiteks sümbolism, impressionism, sürrealism jne) tegelesid kunstilis-tunnetuslike piiride avardamisega, avastasid uusi väljendusvahendeid. Lõpuks tundus, et midagi uut pole veel võimalik teha. Selline tõdemus
annaabi.ee 
