Ta oli elusolend ja sellepärast pidevalt ohustatud. Neli hirve närisid puu lehti, madu Nighug järas aga väsimatult puu sügavaimat juurt. 3.Aasid ja vaanid Põhjala maailmas elas 2 jumalatesugu. Suuremat ja võimsamat rühmitust kujutavad endast aasid(jumalad), kes elasid Asgardis ning kelle juht oli Odin, ülejäänud tähtsad liikmed olid Thor, Balder, Heimdal, Tyr ja jumalannad Frigg, Sif(Tori naine), Nanna, Idun. Frej koos oma kaksikõe Freja ja isa Njordiga olid teise rühmituse vaanide tähtsamad liikmed. Vaanid seondusid esmajoones põllunduse ja sigivusega. Esimene sõda maailmas oli aaside ja vaanide vahel, mille põhjuseks oli mingisugune lahkheli hiiutar Gullveigiga(Kullaarmastus). Aasid püüdsid teda kolm korda surnuks torgata ja põletada kuid hiiutar päses alati eluga. Vaanid tõusid tema kaitsele. Vaenuseis lõppes vaherahuleppega, mille kinnituseks vahetati pantvange. Wjord, Frej ja Freja läksid elama aaside juurde, Homer ja
kehast mäed, orud ja taevas. Midgar e. Inimeste elukoht, Asgard e jumalate kodu. (Allan, 2004, lk 37) Asgarit ja Midgarit ühendas omavahel sild Bifrost, keda valvas Heimdal.(cotterell, 2001, lk 181) 2.1 Vaanid ja aasid Põhjala maailmas elas kaks jumalasugu. Aasid, suuremad ja mõjuvõimsamad jumalad, kes elasid Asgardis, nende juht oli Odin, kellega koos elasid seal veel Thor, Balder, heimdal, Tyr, Frigg, Sif, Nanna ja Idun. Frey, koos kaksikõe Freya ja nende isa Njordiga kuulusid vaanide esindusse. Vaane aistati kogu põhjalas kuid on alust arvata, et kultus sai alguse Rootsist sealse svea rahvaga tihedas kooselus. (Allan, 2004, lk 40-41). Nemad olid ka Rootsi kuningasoo müütilised esiisad.Vanem haru , ehk vaanid elasid Vanaheim-is. (Cotterell, 2001, lk 167) -7- 3.Viikingite jumalad Norra e. Põhjala mütoloogiast 3.1 Odin Tuntakse veel ka nimede Gangler, Odhinn, Odinn, Vak, Valtam all.
Ladina sõnastik tõlgib homo- inimene. Mõne autoriteedid märgivad maaga seotud jumalat Tuistot, kellel oli poeg Mannus, selgitades seotust. LAGUZ See ruun märgib vett, võib-olla ka viljakuse allikat. Üks autor väidab, et see nimi on hilisem asendus ja eelistab varasemaid ideid- porrulauk või taim viidates porrulaugu kuju tähtsusele paganlike fallosetseremooniatel. Kuna see seostab ruuni viljakusega, on veeaspekti seletus väga hästi põhjendatud, ruun on seotud jumal Vanir Njordiga. Merikäsn oli tuntud kui "Njordi kinnas" ja talle endale viidati kui merega sotud küllusele. Tema pühad loomad olid kajakad ja hülged. Anglosaksi poeemis on kirjas "ookean" koos märkega sügavuste ohtudele. Norraruunipoeem ütleb kosk, kuid ka Njordi rikkused reaga "ornamendid on kullast". Islandi poeem ütleb ladina lacus- järv ja kinnitab, et vesi on pöörlev hoovus ja kalade kodu ja lai geiser. Ruuni hääldatakse nagu tänapäeva inglise keeles. INGUZ
annaabi.ee 
