Kolmanda nivelleerimise käigus teostati lisaks põhikäikudele (mandril 6 ja saartel 2 polügooni) nivelleerimisi ka maapinna lokaalsete liikumiste uurimiseks geodünaamilistel polügoonidel (ca 550 km). 2. Milline oli nivelleerimise metoodika esimese kordusnivelleerimise perioodil? Nivelleerimisel kasutati optilise mikromeetriga täppisnivelliire Zwiss III ja Zeiss A. Lattideks olid 3- meetrised invarlindiga nivelleerimislatid. Nivelleerimisel nivelleeriti sidepunktide keskelt nn. ühildamise meetodil. Kaugus instrumendist latini oli 50 m ning see määrati kas mõõdulindi või trossi abil. Edasi- ja tagasikäikude lubatud vahe võis jääda ± 1,5 mm/km ning põhi- ja abiskaalade lugemite erinevus ei võinud ületada 0,4 mm. 3. Milline oli nivelleerimise metoodika teise ja kolmanda kordusnivelleerimise perioodil? Teise ja kolmanda nivelleerimise perioodil kasutati kõrgtäpseid loodnivelliire Zeiss A,
12 1320 53,656 III 13 1747 38,030 III 14 2419 57,306 III 15 0400 54.876 III 16 Tiksoja 50,128 III Tabel 2. Geomeetrilise nivelleerimise lähtereeperid. Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu kõrguslikele lähtepunktidele kõrguste määramiseks Balti 1977. a. kõrguste süsteemis nivelleeriti kaksteist (12) käiku: 1. SR(44) 84 12048 10092 SR311 pikkusega 2,8 km; 2. SR688 10113 SR688 pikkusega 0,9 km; 3. PR0400 2375A 0929 10014 10184 10085 10068 22 121 113 SR33 pikkusega 6,6 km; 4. SR69 PP121 pikkusega 0,5 km; 5. SR684 10003 SR684 pikkusega 0,9 km; 6. SR24 10002 SR24 pikkusega 1,7 km; 7. SR9461 0756 SR9461 pikkusega 0,4 km; 8. PR"Tiksoja" 10160 9385 6267 PP10156 pikkusega 3,8 km; 9
Nende punktide maksimaalsed vahekaugused olenevad mõõtkavast ja on normatiividega määratud (nt 1:500 max 20 m). piki magistraali nivelleeritakse iga ristsirge alguspunkt ja seejärel nivelleeritakse iga ristsirge omaette kas ühest jaamast või liitnivelleerimisega. Arvutused tehakse analoogiliselt ruutude meetodile, s.t. piki magistraali nivelleeritakse nagu nivelleerimiskäiku, aga piki ristsirgeid arvutatakse instrumendi horisondi meetodil. Kui ristsirget nivelleeriti mitmest jaamast, siis tuleb kõigepealt arvutada sidepunktide kõrgused rippuva nivelleerimiskäigu meetodil. Vajaduse korral võib magistraali suhtes rajada sihid mingi sobiva nurga all. Töö käigus koostatakse abriss nagu ruutude meetodi puhul ja ka plaani koostamine on analoogiline. Trassi mõõdistamine 1. Üldist Liiniehitiste nagu tunnelid, torujuhtmed, liiklusmagistraalid telge nimetatakse trassiks.
Nende punktide maksimaalsed vahekaugused olenevad mõõtkavast ja on normatiividega määratud (nt 1:500 max 20 m). piki magistraali nivelleeritakse iga ristsirge alguspunkt ja seejärel nivelleeritakse iga ristsirge omaette kas ühest jaamast või liitnivelleerimisega. Arvutused tehakse analoogiliselt ruutude meetodile, s.t. piki magistraali nivelleeritakse nagu nivelleerimiskäiku, aga piki ristsirgeid arvutatakse instrumendi horisondi meetodil. Kui ristsirget nivelleeriti mitmest jaamast, siis tuleb kõigepealt arvutada sidepunktide kõrgused rippuva nivelleerimiskäigu meetodil. Vajaduse korral võib magistraali suhtes rajada sihid mingi sobiva nurga all. Töö käigus koostatakse abriss nagu ruutude meetodi puhul ja ka plaani koostamine on analoogiline. 68. Pinnanivelleerimise arvutused Kõrguste saamiseks tuleb kõik väljamärgitud punktid nivelleerida lähtudes kas alalisest või ajutisest reeperist
Instrumendi horisondi saab leida nii tagumise kui ka eesmise sidepunkti järgi. Instrumendi horisondid (eesmise ja tagumise punkti järgi) võivad erineda vaid mõne millimeetri võrra tasandamiste ja ümardamiste tõttu, nendest võetakse keskmine. Magistraalide meetod: Arvutused tehakse sarnaselt ruutude meetodile, s.t. piki magistraale nivelleeritakse nagu nivelleerimiskäiku, aga piki põiksihte sirgeid arvutatakse instrumendi horisondi meetodil. Kui põiksihti nivelleeriti mitmest jaamast, siis arvutatakse esmalt sidepunktide kõrgused rippuva nivelleerimiskäigu meetodil. Vajaduse korral võib magistraali suhtes rajada sihid mingi sobiva nurga all. 69. Pinnanivelleerimise plaani koostamine õpi edasi. korda üle kahju Plaan koostatakse mõõtkavas 1:500 horisontaalide lõikevahega 0,25m. Plaani koostamine algab koordinaatide võrgu konstrueerimisest. Seejärel kantakse plaanile
annaabi.ee 
