toodud pikksilma vaatevälja. *Kompensaatoriga nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud. *Digitaalnivelliirid on kompensaatoriga nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid. Kaasaegsed nivelliirid on kompensaatoriga, optilise nivelliiriga tuleb vaatlejal teha lugem nivelleerimislatilt, digitaalnivelliiri puhul tehakse see automaatselt koodlatilt. Mis on lihtnivelleerimine; otsast nivelleerimine? Lihtnivelleerimise käigus määratakse kahe punkti vaheline kõrguskasv ühest jaamast, kuid iga kord ei ole see võimalik, siis kasutatakse liitnivelleerimist, mille käigus rajatakse punktide vahele lisajaamu. Otsast nivelleerimine Tuuakse nivelliir tagumise lati juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine samade punktide A ja B vahel. Keskelt ja otsast nivelleerides
instrumendi mälus, kasutades sealjuures automaatselt mõõdetud kaugust latini; lugem kuvatakse instrumendi tablool ja on võimalik selle digitaalne andmesalvestus). o Lasernivelliirid ( referentpinnaks kasutatakse kuni 360° skaneeritud laserkiirt, kusjuures latilugemi võib saada nivelleerimislatilt sellel liigutatava sensori abil). 50. Nivelliiride täpsusklassid · Kõrgtäpsed nivelliirid 10''. Näiteks H-05, mis on ennekõike ette nähtud: o I ja II klassi nivelleerimise läbiviimiseks; o Hoonete vajumiste ja deformatsiooni uurimiseks; o Kõrgtäpseteks montaazitöödeks; · Täpsed nivelliirid 15''. Näiteks H-3, kasutatakse III klassi ja tehnilisel nivelleerimisel, samuti
kujutist ja selle malli instrumendi mälus, kasutades sealjuures automaatselt mõõdetud kaugust latini; lugem kuvatakse instrumendi tablool ja on võimalik selle digitaalne andmesalvestus). o Lasernivelliirid ( referentpinnaks kasutatakse kuni 360˚ skaneeritud laserkiirt, kusjuures latilugemi võib saada nivelleerimislatilt sellel liigutatava sensori abil). 47. Nivelliiride täpsusklassid Kõrgtäpsed nivelliirid ν ≤ 10’’. Näiteks H-05, mis on ennekõike ette nähtud: o I ja II klassi nivelleerimise läbiviimiseks; o Hoonete vajumiste ja deformatsiooni uurimiseks; o Kõrgtäpseteks montaažitöödeks; Täpsed nivelliirid ν ≤ 15’’. Näiteks H-3, kasutatakse III klassi ja tehnilisel
o Digitaalnivelliirid (instrument määrab lugemi, võrreldes ribakoodiga lati kujutist ja selle malli instrumendi mälus, kasutades sealjuures automaatselt mõõdetud kaugust latini; lugem kuvatakse instrumendi tablool ja on võimalik selle digitaalne andmesalvestus). o Lasernivelliirid ( referentpinnaks kasutatakse kuni 360° skaneeritud laserkiirt, kusjuures latilugemi võib saada nivelleerimislatilt sellel liigutatava sensori abil). 50. Nivelliiride täpsusklassid · Kõrgtäpsed nivelliirid 10''. Näiteks H-05, mis on ennekõike ette nähtud: o I ja II klassi nivelleerimise läbiviimiseks; o Hoonete vajumiste ja deformatsiooni uurimiseks; o Kõrgtäpseteks montaazitöödeks; · Täpsed nivelliirid 15''. Näiteks H-3, kasutatakse III klassi ja tehnilisel
joone horisontaalprojektsiooni pikkus ja kaldenurk. Kui joone teise otspunkti B kõrgus ei ole antud, siis see arvutatakse HB = HA + IAB * dAB. Kalle võib olla nii ,,+" kui ka ,,". Punktid A ja B märgitakse välja nagu projektkõrgusega punktid. Instrument seatakse üles ühte otspunkti nii, et 1 tõstekruvi või ka 2 on joone AB suunal. Mõõdetakse instrumendi kõrgus h ja tõstekruvi abil kallutatakse instrumenti kuni lugem teisel punktil asuvalt nivelleerimislatilt on võrdne h-ga. Teodoliidi puhul piisab pikksilma kallutamisest. Tulemusena on vaatekiir paralleelne projektjoonega. Kõigisse vahepealsetesse punktidesse lüüakse vaiu maasse nii kaua, kuni luigem neile asetatud latilt võrdub samuti h-ga. Vaiad lüüakse maasse lähenedes instrumendile (et juba maasse löödud vaiad vaatevälja segama ei jääks). Vastamata küsimused: 16, 25, 40 Kasutatud kirjandus: Paar õpikut, Armanovi ja Tomi konspektid
joone horisontaalprojektsiooni pikkus ja kaldenurk. Kui joone teise otspunkti B kõrgus ei ole antud, siis see arvutatakse HB = HA + IAB * dAB. Kalle võib olla nii ,,+" kui ka ,,". Punktid A ja B märgitakse välja nagu projektkõrgusega punktid. Instrument seatakse üles ühte otspunkti nii, et 1 tõstekruvi või ka 2 on joone AB suunal. Mõõdetakse instrumendi kõrgus h ja tõstekruvi abil kallutatakse instrumenti kuni lugem teisel punktil asuvalt nivelleerimislatilt on võrdne h-ga. Teodoliidi puhul piisab pikksilma kallutamisest. Tulemusena on vaatekiir paralleelne projektjoonega. Kõigisse vahepealsetesse punktidesse lüüakse vaiu maasse nii kaua, kuni luigem neile asetatud latilt võrdub samuti h-ga. Vaiad lüüakse maasse lähenedes instrumendile (et juba maasse löödud vaiad vaatevälja segama ei jääks). Vastamata küsimused: 16, 25, 40 Kasutatud kirjandus: Paar õpikut, Armanovi ja Tomi konspektid
Antud on lähtepunkti A kõrgus (HA), joone horisontaalprojektsiooni pikkus (d) ja kaldenurk (iAB). Kui joone otspunkti B kõrgus ei ole antud, siis see arvutatakse HB = HA + iAB * d Otspunkti B kõrgus märgitakse välja analoogselt eelnenuga. Nivelliir seatakse üles ühte otspunkti nii, et üks tõstekruvi on joone AB suunal. Mõõdetakse instrumendi kõrgus h ja tõstekruvi abil kallutatakse instrumenti kuni lugem teisel punktil asuvalt nivelleerimislatilt on võrdne h-ga (vaatekiir on paralleelne projektjoonega). Tulemusena on nivelliiri vaatekiir paralleelne projektjoonega. Kõigisse vahepealsetesse punktidesse lüüakse vaiu maasse seni kuni latilugem võrdub samuti h-ga. Vaiad lüüakse maasse alates punktist B lähenedes instrumendile (et juba maasse löödud vaiad vaateväljasegama ei jääks). Vaiade mahalöömise tihedus sõltub ülesandest (10-20 m) 79. Horisontaalse väljaku märkimine
annaabi.ee 
