H jne. B(1...7) 2.Pinnanivelleerimine Meil oli käsitleda maatükk suurusega 10x10 m. Teostasime antud joonisel pinnanivelleerimise. Lähtereeperiks oli ruudu külg C8, mille kõrgus on 13,263. Ala nivelleerimiseks kasutasime kinnist nivelleerimisekäiku. Maapinna(kastide nurga punktid) üksikpunktide nivelleerimiseks kasutasime vahepunktide meetodit. Esmalt tasandasime nivelleerimiskäigu. Nivelleerimiskäik kulges C8 - 05 - C0 - C4 - D6 - C8. Ette olid antud edasi-ja tagasivaate lugemid. Esimene lugem esimese horisondi oma, teine lugem teise horisondi oma. Leidsime maapinna punktide kõrgused. Joonisel oli välja toodud vahepunktide asukohad ja maapinna kõrgused, mis oli saadud nivelleerimiskäigu mõõdistamisel. 3.Kaevemahtude arvutused Hj H'j dj d0 d3;d4 h 1 119,27 118,97 4,5 4,324 3,27 2 119,58 119,27 5 3,58
Nimi PRAKTIKUMIDE ARUANNE Õppeaines: Üldgeodeesia Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Praktikum NIVELLIIR Laialt kasutust on leidnud kompensaatoriga nivelliirid. Kompenssaator on spetsiaalne seade, mille abil viseerimiskiir võtab automaatselt horisontaalse asendi. Joonis 1. Nivelliir 1. Objektiiv 6. Kate, mille all on niitristi verti- kaalsuunaline justeerimiskruvi 2. Prismasüsteem ümarvesiloodi mulli asendi jälgimiseks 7. Fokuseerimiskruvi 3. Sihik 8. Instrumendi pe...
Kõrgtäpne nivelleerimine Lugege läbi "Kõrgusvõrgu rekonstrueerimise ja nivelleerimise juhendi" 8. ptk. "Nivelleerimise metoodika". Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Kõrgtäpse nivelleerimise metoodika". 1. Millised on Teie arvates peamised erinevused kõrgtäpse nivelleerimise metoodikas võrreldes 3. klassi (või tehnilise) nivelleerimise metoodikaga? Üheks erinevuseks on see, et nivelleerimiskäik algab ja lõpeb fundamentaalreeperil. Samuti kulgevad kõrgtäpse nivelleerimise puhul käigud mööda maanteid, erandina ka mööda raudteid. III klassi nivelleerimise puhul võib kasutada ka kohalikke teid. Sidepunktides kasutatakse kõrgtäpse nivelleerimise puhul lati alustena metallvaiu ( 1620 mm, L = 400 mm). III klassi puhul kasutatakse ka ,,konni". Lisaks ei tohi I klassi puhul viseerimiskiire kõrgus maapinnast olla alla 0,7 m. III klassi puhul on lubatavaks
f h = ±8 km (mm). Väljaspool riiklikku võrku on veel insenertehniline võrk, kus lubatud vead on f h = ±50 km (mm) või siis täpsustatud insenertehniline f h = ±20 km (mm). Ajutiste reeperite kõrgused määratakse kas III klassi nivelleerimisega või täpsustatud insenertehnilise nivelleerimisega. Ajutiste reeperite kõrguste saamiseks tuleb rajada nivelleerimiskäik lähtudes riiklikust reeperist ehitusplatsi ajutistele reeperitele ja sealt uuesti riiklikule reeperile. Nivelleerimiskäik võib oma skeemilt olla kas kinnine, seotud või rippuv. Nivelleerimine tuleb teha liitnivelleerimisena ja alati püütakse nivelleerida keskelt. 1. Kinnise nivelleerimiskäigu tasandamine Igal riiklikul reeperil on kataloogis oma number ja kõrgus meetrites millimeetri täpsusega. Naaberreeperite käigu vahelisis osi nimetatakse sektsioonideks, iga seksiooni kohta arvutatakse kõrguskasvude summa ning määratakse sektsioonide pikkused. Käigu
Vajaduse korral võib magistraali suhtes rajada sihid mingi sobiva nurga all. Töö käigus koostatakse abriss nagu ruutude meetodi puhul ja ka plaani koostamine on analoogiline. 68. Pinnanivelleerimise arvutused Kõrguste saamiseks tuleb kõik väljamärgitud punktid nivelleerida lähtudes kas alalisest või ajutisest reeperist. Ajutine reeper võib olla rajatud ka ühte ruudustiku tippu. Sellisel juhul tuleb teha edasi tagasi nivelleerimiskäik lähimasse riiklikku reeperisse. Kui maastik võimaldab, võib väikese maatüki puhul nivelleerida kõik punktid ühest jaamast. Tagasivaatega reeperile leitakse instrumendi horisondi kõrgus, Hi= HRp + ARp(ajutine reeper). kõigi teiste punktide kõrgused leitakse instrumendi horisondi meetodil, s.t. instrumendi horisondi kõrgusest lahutatakse latilugem. Latilugemid kirjutatakse kas väliraamatusse või kui on ainult üks jaam, siis võib kanda ka otse abrissile.
Seinareeperid on sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist, roostevabast terasest või malmist, asetatakse vähemalt nädal enne nivelleerimist püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse. Põhjareeper on manteltoruga ümbritsetud metalltoru, mis puurimisseadme abil paigaldatakse kuni 100 m sügavusele. 35. Nivelleerimiskäigud; nivelleerimistulemuste kontroll. Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised (a) või kinnised (b). Kahe reeperi vaheline nivelleerimiskäik: nivelleeritakse ühes suunas, kõigi nivelleeritud kõrguskasvude summa peab võrduma mõlema otsa reeperi A ja C kõrguste vahega. Töö vastab nõuetele, kui on rahuldatud tingimus, et sidumatus on väiksem või võrdne lubatud veaga. Kinnine nivelleerimiskäik: nivelleeritakse edasi- ja tagasisuunas. Kõigi kõrguskasvude praktiline summa peaks võrduma nulliga. II osa 1. Mis on teodoliit? Geodeetiline nurgamõõdistusinstrument, saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja
Sidepunktide kõrgused meid tavaliselt ei huvita ja seepärast neid ei kindlustata maastikul. Latt asetatakse neis punktides konnale. Sellist mitmest seisupunktist nivelleerimist nimetatakse liitnivelleerimiseks. Esimeses jaamas J1 võetakse lugemid t1 ja e1 vastavalt punktile A ja sidepunktidele 1 asetatud lattidelt. Arvutatakse kõrguskasv h2. Tööd jätkatakse analoogiliselt järgmistes jaamades kuni punktini B. Liitnivelleerimisel moodustub nivelleerimiskäik kahe punkti A ja B vahel, kus eelmise jaama edasivaate sidepunkt on järgmise jaama tagasivaate punktiks. Jooniselt 2.6 on näha, et punktide A ja B kõrguste vahe hAB=BB0 on võrdne üksikutes jaamades mõõdetud kõrguskasvude algebralise summaga, st (valem joonisel) (jätkan pildi tekstist)või mitmest tuntud kõrgusega punktist. Selle ülesande lahendamisel tuleb alati kontrollida mõõdetud kõrguskasvude õigsust
Eksamiabimees 1.Geodeetiline otseülesanne. Geodeetiliseks otseülesandeks on ülesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB. Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B Leida: xB, yB ? XB xB =xA+ xAB AB yB =yA+ yAB x,y- koordinaatide juurdekasvud, "+" vôi "-". dAB xAB Tuleb arvestada millise veerandi nurgaga on tegemist. XA A xAB = dAB *cosAB yAB = dAB *sinAB xB =xAB + xA 0 YA YB Y yB =yAB + yA 2.Geodeetiline vastuülesanne. Antud on 2 punkti koordinaadid (xA,yA,xB,yB) IV veerand I veerand ja leida tuleb nurk (AB) ja punktidevaheline kaugus dAB. x + x + Antud: xA, yA, xB, yB ...
kõrgused. Nivelleerimiskäigud projekteeritakse võimalusel mööda teid, metsasihte, vältides mägesid-orge, põõsastikke ja muid takistusi. Käigu pikkus peaks olema võimalikult lühike. Järgneb rekonstrueerimine, s.t. maastikul kontrollitakse projekti otstarbekohasust, vajadusel tehakse muudatusi ja täpsustusi. Käigu lõplik suund märgitakse looduses ajutiste märkidega. Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised või kinnised. Kahe reeperi vaheline nivelleerimiskäik Nivelleeritakse ühes suunas, kõigi nivelleeritud kõrguskasvude summa (hpr) peab võrduma reeperite A ja C kõrguste vahega hteor=HRpC - HRpA Sidumatus fh=hpr - hteor Töö vastab tehnilise nivelleerimise täpsusele, kui on rahuldatud tingimus fhfh lub fh lub = +/- 50 mm korda ruutjuur käigu pikkusest kilomeetrites vastus on mm-tes Käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi-tagasi so kinnine käik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
