Nivelleerimiseks võiks kasutada tänapäevast ja töid kiirendavat digitaalnivelliiri. Hoone ümber rajatakse niveleerimiskäik, mis hõlmab vajumisreepereid ja lähtereeperina kohaliku võrgu II järgu polügonomeetriapunkti 12049. Käiku on soovitatav nivelleerida edasi-tagasi suunal ning erinevatel päevapooltel, et vähendada keskkonnast tulenevaid mõjutusi mõõtmisandmetele. Samuti ei tohi unustada instrumendi kontrolli enne mõõtmiste algust. Nivelleerimisandmete töötlemine, käigu tasandamine ja mõõtmistulemuste täpsuse hindamine toimub kasutades selleks otstarbeks sobilikku tarkvara, nt Geo2012. Perioodiliste nivelleerimistööde tulemusena on võimalik erinevate mõõtmiste andmeid võrrelda ning kindlaks teha kas ja kui palju hoone vajub.
Eesmisel latil pööratakse punane külg, kontrollitakse kas silindriline nivelleerimismull on keskel ja tehakse lugem b punane. Järgmiseks pööratakse pikksilm tagumise lati poole, pööratakse ka tagumisel latil punane külg, seatakse elevat- sioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem apunane. Seejärel arvutatakse kõrguskasvud: hm=am - bm 7.2. Kuidas toimub mõõdetud kõrguskasvu täpsuse hindamine? 7.3. Mis on lati konstant, kuidas saab seda kasutada nivelleerimisandmete kontrollimiseks? Lati konstant on punase ja musta poole lugemite vahe ehk nullpunktide kõrguste erinevus. Lati konstant 4800 mm Lp Lm = lati konstant 8. 8.1. Kuidas toimub käigu nivelleerimine Kõigepealt tuleb teha I jaamas nivelleerimine (kõrguskasv punktide 1 ja 2 vahel päripäeva liikumise suunas), siis viia latt ja nivelliir teise jaama ja teha II jaama nivelleerimine (kõrguskasv 2 ja 3 punkti vahel) jne. 8.2. täpsuse hindamine
kõrguskasvudele. Kui viga ei jagu võrdselt, siis parandatakse käigu alguses ja lõpus saadud kõrguskasvusid vähem kui käigu keskel saadud kõrguskasvusid. Sidepunktidele arvutatakse kõrgused kõrguskasvude meetodil ja vahepunktidele instrumendi horisondi meetodil. 6. Pikiprofiili koostamine Pikiprofiil on joonis, millel kujutatakse maapinda vertikaallõikes piki nivelleerimisjoont. See koostatakse kas millimeetripaberil või valgel paberil piketaaziraamatu ja nivelleerimisandmete põhjal. Pikiprofiil on dokumendiks, mille järgi toimub ehitise projekteerimine ja hiljem ka ehitamine. Profiil koostatakse alati kahes mõõtkavas, joonepikkused kantakse profiilile horisontaalmõõtkavas ja kõrgused vertikaalmõõtkavas. Reljeefi ilmekamaks kujutamiseks profiilil valitakse vertikaalmõõtkava 10 korda suurem kui horisontaalmõõtkava. Pikiprofiili koostamiseks tõmmatakse paberile joon, mille
kasutati kolmekümmend kahte (32) kohaliku geodeetilise põhivõrgu punkti (Tabel 9). Kõrguslikele lähtepunktidele määrati kõrgused Balti 1977. a kõrguste süsteemis geomeetriline nivelleerimisega. Lähtereeperitena kasutati kuuteteist (16) II ja III klassi reeperit (Tabel 2). Kõrguslike lähtepunktide geomeetriline nivelleerimine teostati ajavahemikul jaanuar... veebruar 2006. a. Nivelleerimisgruppi kuulusid geodeedid A. Taru (OÜ GeoMetria), A. Tepper ja T. Matikainen (AS PLANSERK). Nivelleerimisandmete matemaatilise töötlemise teostas ja lähtepunktide kõrgused Balti 1977. a kõrguste süsteemis arvutas AS PLANSERK peageodeet A. Ostonen. Polügonomeetria ja trigonomeetrilise nivelleerimise mõõtmised teostati ajavahemikul jaanuar .... aprill 2006. a. AS K&H geodeesiabüroo polügonomeetria mõõtmiste gruppi kuulusid geodeedid M. Tõnisson, A. Jakobson, B. Sepp ja M. Vutt; OÜ GeoMetria töögruppi kuulusid geodeedid K. Kolts, J. Kale, T. Kanne ja H. Siilbek;
annaabi.ee 
