libedikku. Libedik paikneb ventraalsel kõhuseinal, vatsast ja võrkmikust paremal. Maovagu on mäletsejatel esinev moodustis, mis ühendab söögitoru avanemiskohta libedikuga. 30. Soolkanal. Peen- ja jämesool. Soolkanal on seedetrakti kõige pikem osa. Diameetri ja ehituse alusel jaotatakse soolkanal peen- ja jämesooleks ning kumbki jaotub omakorda komeks alaosaks. Peensooles eristatakse kaksteistsõrmikut, tühisoolt ja niudesoolt. Jämesoole alaosadeks on umbsool, käärsool ja pärasool. Peensooles toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille õhustamine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Sellest tulenevalt esineb kõige pikem jämesool taimtoidulistel loomadel. Erandiks on mäletsejalised,
Veiste koronaviirus · Veiste talvist düsenteeriat kirjeldati esmakordselt 1931.a vastsündinud vasikatel. · Haigust iseloomustab kõhulahtisus ja respiratoorne haigestumine. · Kuni 10 päeva vanused vasikad haigestuvad äkki, tulemusi on andnud ravi elektrolüütidega. Nakkusallikad: Haiged loomad Viiruskandjad · Nakatumise teed: Fekaal oraalne Aerogeenne · Viirus kahjustab peensoolt, niudesoolt, mesenteriaalseid lümfisõlmi ja pärasoolt. Viirusega nakatunud rakud hävivad ja rakurusud satuvad soolevalendikku. Soolesina kahjustunud alad asenduvad ebaküpsete rakkudega, mille tagajärjel pidurdub hattude kasv ja kõrvuti asetsevad hatud liituvad. Sageli tekib soolehattude atroofia, mis põhjustab absorptsiooni vähenemise, samuti väheneb funktsioneeriv soolepind ja rakkude sekretoorne aktiivsus. Tekivad häired seedeensüümide sekretsioonis
Coronaviridae -> Alamsugukond – Coronavirinae -> Perekond – Alfacoronavirus -> Liik - veiste koronaviirus (BCV) -> Veiste koronaviirusinfektsioon (talvine düsenteeria) Haigust iseloomustab kõhulahtisus ja respiratoorne haigestumine. Kuni 10 päeva vanused vasikad haigestuvad äkki, tulemusi on andnud ravi elektrolüütidega. Etiopatogenees: Nakkusallikad: Haiged loomad, Viiruskandjad. Nakatumise teed: Fekaal – oraalne, Aerogeenne. Viirus kahjustab peensoolt, niudesoolt, mesenteriaalseid lümfisõlmi ja pärasoolt. Viirusega nakatunud rakud hävivad ja rakurusud satuvad soolevalendikku. Soolesina kahjustunud alad asenduvad ebaküpsete rakkudega, mille tagajärjel pidurdub hattude kasv ja kõrvuti asetsevad hatud liituvad. Sageli tekib soolehattude atroofia, mis põhjustab absorptsiooni vähenemise, samuti väheneb funktsioneeriv soolepind ja rakkude sekretoorne aktiivsus. Tekivad häired seedeensüümide sekretsioonis. Soolesina kahjustuste