muutub pepsinogeen mao valendikus aktiivseks proteolüütiliseks ensüümiks - pepsiiniks) · Soolhapet tootvad rakud, parietaalrakud, on suured ning püramiidse kujuga. Nende tuum paikneb tsentraalselt ja tsütoplasma värvub eosinofiilselt · Parietaalrakkudel on tohutu välispind tingituna sügavatest mikrohattudega kaetud tsütoplasma sissesopistustest - kanaliikulitest Peensool Intestinum tenue Järgneb maolukutile ja lõpeb üleminekuga jämesoolde paremas niudeaugus Jaguneb kolmeks osaks - kaksteistsõrmiksooleks e. duodeenumiks (duodenum) , tühisooleks (jejunum) ja niudesooleks (ileum) Olles peamiseks imendumisalaks on peensoolel selleks vastav pinnaehitus, mis suurendab limaskesta pindala tsirkulaarkurrud hatud ja soolekrüptid Peensoole epiteeli rakuliigid Äärisrakud on kõige arvukamad hattudel ja nad funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena valendikupoolne pind on kaetud 2-3000 tihedalt üksteise kõrval asetsevate pikkade
- algab keskjoonest vasakul II nimmelüli kõrgusel Koondlümfifolliikulid folliculi lymphatici aggregati - kulgeb põiki üle lülisamba alla paremale - Peyeri naastud ileumis kinnisti vastas olevas sooleseinas (2 - 20 cm, - lõpeb paremas niudeaugus articulatio sacroiliaca ees koguarv 20-40) Holotoopia - Solitaarfolliikuleid sooltorus kõikjal - meso- ja hypogastriumis Lihaskest - jejenum vasakul ülal
-peptidaasi -laktaasi (galaktoos-glükoos), maltaasi (maltoos-glükoos), sukraasi (fruktoos-glükoos) -lipaasi Seedenäärmed sooles sekreteerivad ensüümi enterokinaasi. Soolevalendikus imendumisest võtavad osa erinevad mehhanismid 1. difusioon 2. filtratsioon a. kandjate abil b. pinotsütoosi teel JÄMESOOL intestinum crassum Jämesool on peensoolele järgnev 1,5 m pikkune ja 4-5 cm laiune seedetrakti lõpposa, mis algab paremas niudeaugus. Paikneb kõhuõõnes alt avatud raamistikuna peensoole lingude ümber, läbib vaagnapõhja ja avaneb pärakuga lahklihal. Jämesool jaguneb järgnevateks osadeks: 1. umbsool, caecum, mille juurde kuulub ka ussripik appendix vermiformis 2. ülenev käärsool, colon ascendens 3. ristikäärsool, colon transversum 4. alanev käärsool, colon descendens 5. sigmasool, colon sigmoideum 6. pärasool, rectum http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes /Image474.gif 1
Soolevalendikus imendumisest võtavad osa erinevad mehhanismid - difusioon ja filtratsioon, mis toimub kas kandjate abil või pinotsütoosi teel. Keemilise seedimise skeem 22 JÄMESOOL INTESTINUM CRASSUM ● peensoolele järgnev 1,5m pikkune ja 4-5cm läbimõõduga seedetrakti lõpposa - algab paremas niudeaugus - paikneb kõhuõõnes alt avatud raamistikuna peensoole lingude ümber - läbib vaagnapõhja ja avaneb pärakuga lahklihal. Jämesool jaguneb: 1. umbsoolCAECUM - alt suletud kotikujuline jämesoole algusosa 7x7cm - ülalt jätkub ülaneva ks-ga, alt avaneb niudesoolde - ühenduse kohal on niude-umbsooleklapp e ileotsökaalklapp ● umbsoole juurde kuulub u 8cm pikkune ussripikAPPENDIX VERMIFORMIS
annaabi.ee 
