Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena on välja antud erinevaid muinasjutte milles üks lugu on läbi terve raamatu väikestes tekstiannustes. Võib tuua Ellen Niidu „Imeline autobuss“ kui ka Leida Tigase „Vares keedab hernesuppi“. Iseäraliku elukogemuse ja mõne valdkonna väga hea tundmisega rikastavad lapsi Juhan Pütsepp, Jaanus Vaiksoo ja Katri Smitt. Tänu lastekirjanduse võistlusele on esile tulnud Tiia Selli ja Ingrid Gilts-Nittim. Üheks mõistatuslikumaks ja olulisemaks raamatuks peab Mare Müürsepp „Kadunud lapsepõlve saladusi“. Uus nähtus on lastekirjanduse tihe seos televisiooniga, kus lasteraamatute põhjal valmivad multifilmid. Nagu näiteks: Janno Põldma „Lepatriinude jõulud” (2002) ja Andrus Kiviräha Lotte-lood - „Lotte reis Lõunamaale” (2002), „Leiutajateküla Lotte” (2006) ning „Limpa ja mereröövlid” (2004). Valliku Anni-lugudel põhineb film „Kuhu põgenevad hinged?”. Ka
Piret Raud ja Ülo Pikkov on jõulised pildiraamatukultuuri edasi arendajad. Pildiraamat on see, kus pilt jutustab ja viib lugu edasi. Sõnu on sellises raamatus väga vähe või need hoopis puuduvad. Mare Müürsepa sõnul on meil palju häid illustraatoreid keda Eesti Lastekirjanduse Keskus nähtavamale toob. Oma iseäraliku elukogemuse ja mõne valdkonna väga hea tundmisega rikastavad lapsi Juhan Pütsepp, Jaanus Vaiksoo ja Katri Smitt. Tiia Selli ja Ingrid Gilts-Nittim on esile tulnud tänu lastekirjanduse võistlustele. Üheks mõistatuslikumaks ja olulisemaks raamatuks peab Mare Müürsepp „Kadunud lapsepõlve saladusi“, mille on kirjutanud Ülle Kütsen kelle kaasautoriks oli ka kunstnik Kaie Kal. Lapse vaatepunktist vaadates on lapse kohale kaitseks tõustud Pulaja pilajutud, mida oskavad lapsed isegi pajatada. Jaanika Palmi : (kirjutas Maarika Johannes) arvates 21
(1973), Tiina-Mai Pärnik (1974), Johannes Tasa (1976, 1979), Arvo Kivikas (1977); paarisjooksus 1963 (Arne Kivistik ja Rein Tõnuri; Maire Jaanre /Lahtmets/ ja Maire Miljan /Raid/); o-suusatamises Arne Kivistik (1969), Mati Ojandu (1975), Nikolai Järveoja (1976); teatejooksus 1965 (Olavi Kärner, Rein Tõ-nuri, Tõnu Raid); 1968 (meeskond Jaan Miljan, Arne Kivistik, Uku Annus, Olavi Kärner; naiskond Sirje Kallasma /Ilver/, Tiiu Nittim, Tiiu Vene, Maire Raid); 1971 (Uku Annus, Johannes Tasa, Jaan Miljan); 1973 ja 1975 (Jaan Miljan, Arvo Kivikas, Johannes Tasa); 1978 (Koit Paasma, Johannes Tasa, Nikolai Järveoja); teatesuusatamises 1969 (Uku Annus, Arne Kivistik, Olavi Kärner), 1974 (Nikolai Järveoja, Toivo Saue, Johannes Tasa). NLiidu meistrid: individuaalmeister Marje Ida-vain /Viirmann/ (1986); teatejooksus 1981 (Arvo Kivikas, Nikolai Järveoja, Johannes Tasa), 1982 (Kalle
annaabi.ee 
