Nukleiinhapete ülekandel eelistatakse nailonfiltrit, kuna see on mehaaniliselt tugevam kui nitrotselluloosfilter. Nitrotselluloosi eelistatakse valkude ülekandel. NH-d fikseeritakse nailonfiltrile ristsidumisel UV valgusega või immobiliseerimisel vaakumahjus (0,5 - 2 tundi; 80°C). Nitrotselluloosile saab siduda NH-d ainult vaakumahjus. NH-te seostumine membraanfiltrile on kovalentne, kuid mittespetsiifiline. Kuna DNA ülekannet agaroosgeelist nitrotselluloosfiltrile kirjeldas esmakordselt Edwin M. Southern (1975), siis nimetatakse meetodit tema auks Southern blot-iks. Northern blot-meetod tähistab RNA ülekannet geelist filtrile ja Western blot elektroforeetiliselt lahu-tatud valkude ülekannet filtrile. Nukleiinhapped hübridiseeruvad väga efektiivselt ligikaudu 25°C allpool sulamistem-peratuuri (Tm). Sulamistemperatuuri (Tm) juures on nad 50% denatureeritud olekus (üheahe-lalised). Tavaliselt
Nukleiinhapete ülekandel eelistatakse nailonfiltrit, kuna see on mehaaniliselt tugevam kui nitrotselluloosfilter. Nitrotselluloosi eelistatakse valkude ülekandel. NH-d fikseeritakse nailonfiltrile ristsidumisel UV valgusega või immobiliseerimisel vaakumahjus (0,5 - 2 tundi; 80°C). Nitrotselluloosile saab siduda NH-d ainult vaakumahjus. NH-te seostumine membraanfiltrile on kovalentne, kuid mittespetsiifiline. Kuna DNA ülekannet agaroosgeelist nitrotselluloosfiltrile kirjeldas esmakordselt Edwin M. Southern (1975), siis nimetatakse meetodit tema auks Southern blot-iks. Northern blot-meetod tähistab RNA ülekannet geelist filtrile ja Western blot elektroforeetiliselt lahu-tatud valkude ülekannet filtrile. Nukleiinhapped hübridiseeruvad väga efektiivselt ligikaudu 25°C allpool sulamistem-peratuuri (Tm). Sulamistemperatuuri (Tm) juures on nad 50% denatureeritud olekus (üheahe-lalised). Tavaliselt
söötmetel, millest tehti filtritele jäljendkülv. 51. Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias. Antikeha on organismi veres või koevedelikus olev valk, mida sünteesitakse organismivõõra (antigeen) toimel ja mis seob seda. Kasutatakse western blotis, PAAGis lahutatakse erinevaid polüpeptiide, kuna valgud on komplekssed, siis valgud denatureeritakse naatriumdodetsüülsulfaadiga, peptiidid visualiseeritakse geeli värvimisega, polüpeptiidide ülekannet geelist nitrotselluloosfiltrile tehakse elektriväljas, filtreid töödeldakse analüüsitava valgu vastu tehtud antikehadega, antikehad lokaliseeritakse sekundaarsete antikehadega mis on märgistatud. Geene ja DNA järjestusi saab klonoteegist isoleerida kasutades molekulaarset hübridisatsiooni, märgistades DNA spetsiifiliste antikehadega. 52. Mis on roheline fluorestseeruv valk, milleks ja kuidas seda kasutatakse? GFP on nähtav rohelises spektris. Kui GFP siduda mõne teise molekuliga,
diagnostikas. Väga mitmeid biomolekule määratakse antigeen-antikeha reaktsioonil põhinevate meetoditega. Samuti kasutatakse immuunmeetodeid mitmete patoloogiate kindlakstegemisel ja diagnostikas. Immunoblot-analüüs koosneb kolmest etapist. Esiteks toimub valkude elektroforees, mille tulemusena lahutatakse antigeenid, kasutatakse SDS-PAGE. Toimub ca 1h. Teiseks etapiks on blotting e lahutatud antigeenide ülekanne geelist (SDS-PAGE) nitrotselluloosfiltrile. Kolmandaks viiakse läbi antigeen- antikeha reaktsioon. Selleks blokeeritakse nitrotselluloos „neutraalsete“ valkudega (nt rasvatu piimapulber). Primaarne antikeha lisatakse süsteemi, st seerumlahjendus. Seejärel lastakse sellel seista, st inkubatsioon seerumlahjendusega. Pärast inkubatsiooniaega detekteeritakse tekkinud antigeen-antikeha kompleksid. Sekundaarne antikeha on märgistatud kas ensüümmärgistusega
annaabi.ee 
