Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. 5) Jänesekapsa ja sinilille kkt- Laanemets Mustika kkt- Palumets Naadi ja sõnajala kkt- Salumets Osja, tarna, angervaksa kkt- Soovikumets Variant B 1) Rannakoosluste tunnused - soolase vee mõju - vähearenenud muldkate - mereheide - avatud maastik - toimivad rannaprotsessid, jää mõju. - taimestumine vähene - halofiilid nitrofiilid 2) Antropogeense tekkega inimtekkelised kooslused - Tänapäeval on enamus eluskooslusi mõjutatud inimtegevusest. Euroopas on peaaegu kõik metsad kasvanud kunagistele raiesmikele, lõunapoolsed rohtlad on olnud sageli ülekarjatatud, põhjapoolsed niidud on inimtegevuse tulemus. Eestis pole inimene märgatavalt vahele seganud vaid paljude rabade arengule, muud ürgkooslused on äärmiselt haruldased.
Toitesoolade olemasolu sõltub lähtekivimist ja sademetest, orgaanilised toitained lisanduvad organismide elutegevusest (huumus). Liigniiskus pärsib organismide lagunemist ladestub kõdukiht või turvas. Karbonaatsetel muldadel (nt Lääne- Eestis) kasvavad lubjalembesed ehk kaltsifiilsed taimeliigid, mererandade soolastel muldadel halofiilid, kõrge lämmastikusisaldusega (-NO3-) muldadel nitrofiilid. 10. Troofilised tasemed Troofilise taseme moodustavad organismid, kes tarvitavad toiduks samapalju muundumisi läbiteinud ainet. Nii kuuluvad näiteks ökosüsteemi taimtoidulised loomad ühele ja nendest toituvad loomad järgmisele troofilisele tasemele. Taimed kui tootjad moodustavad omaette troofilise taseme. Ühegi troofilise taseme organismid ei suuda kogu eelneva troofilise taseme biomassi muuta enda biomassiks (kasvuks), nö
•karjatamisega kaasneb: valikuline söömine, tallamine, väetamine •loomastiku liigirikkus suur ja omapärane (putukad, teised selgrootud) – kõdust ja sõnnikust sõltuvad liigid • karjatada koormusega 0,3-1 lü/ha (sõltub mulla iseloomust, niiskusest, tüsedusest) vältida ülekarjatamist (puude kuivamine, rohukamara häving) iseloomulikud: tüüpilised niiduliigid + nitrofiilid (nt. kõrvenõges) karjamaa-umbrohud (tuliohakas) vähesöödavad liigid (luht-kastevars) spetsiifilised sõnnikul kasvavad liigid niitmine vs. karjatamine niitmine mõjub ühtlaselt kõigile taimedele niitmine ei tihenda mulda peaaegu üldse (käsitsi niitmine) või niidumasinatega ühtlaselt niidetavatel niitudel reguleerib puude ja põõsaste osakaalu ainult inimene karjatamisel söövad loomad taimi valikuliselt
· ... liikide määramiseks; · ... värvainena (nt lõngade värvimiseks); · ... ravimina (islandi sambliku toimeaine, antibiootikumid). Mõned samblikud kõlbavad ka süüa, kui muud pole: islandi samblik, koer-kilpsamblik jmt Lihhenoindikatsioon Paljud samblikud on tundlikud õhus levivate ainete suhtes, seetõttu saab teatud liikide esinemise või vitaalsuse järgi määrata õhusaaste sisaldust. Linnas jäävad järgi näiteks: - Väävliühendite suhtes vastupidavad; - Nitrofiilid; - Tolmu taluvad. Paljud samblikud kasvavad väga aeglaselt, nad on kogu tallusega pidevalt eksponeeritud kahjulikele ainetele. Tolm sadestub tallusele ja takistab fotosünteesi. Tolm ja keemilised ained muudavad substraadi happesust (paljud samblikud on spetsialiseerunud kas happelisele või neutraalsele-aluselisele substraadile, seetõttu kasvavad ka lehtpuudel ja okaspuudel sageli erinevad liigid, rääkimata paekivist ja graniidist). Samblike kasutusalad · Ravimitööstus
annaabi.ee 
