Küüned peaksid olema niisutatud regulaarselt. Sõrmeküünte murdumise vältimiseks on hea hoida käed eemale kuumast veest, kuivatavatest seepidest, keemilistest puhastusvahendistest. Kanda majapidamistööde tegemisel veekindlaid kindaid, soovitavalt puuvillase voodriga või muretseda spetsiaalne paar puuvillaseid kindaid, mida panna kummikinnaste alla. Tänapäeval on saadaval ka spetsiaalsed kindad allergilistele inimestele, kes on lateksi suhtes tundlikud. Need kindad on valmistatud nitriilist, mis peab vastu pleegitajatele ja kodukeemiale. Haprate küünte ravimisega on hakanud aktiivselt tegelema ka kosmeetikatööstus. Saadaval on mitmeid tooteid, mis lubavad küüsi tugevdada. Küünetugevdajad koosnevad peamiselt küünelaki ja erinevate lahustite segust ning erinevates kontsentratsioonides vaigust. Juurde on lisatud aineid, nagu keratiin, vitamiinid, kaltsiumfluoriid, looduslikud õlid ja nailonkiud.
toimele kaitsta inimese organismi südame-veresoonkonna haiguste, rinna-, eesnäärme ja käärsoole vähi ning postmenopausiaegse osteoporoosi eest. Fütoöstrogeenid ei ole mutageensed Amesi katses ega kantserogeensed suu kaudu manustamisel. sinepiõliglükosiidid Nende bioloogiline aktiivsus tuleneb nii lähteühendi kui ka inimese seedekulglas esineva bakteriaalse mürosinaasi (tioglükosidaasi) toimel nendest tekkivatest isotiotsüanaadist e. sinepiõlist, nitriilist, oksasolidiintioonist (OZT) ning tiotsüanaadist. Mürosinaas hävib keetmisel. · Mürgisus. Kuigi inimese kohta andmed puuduvad, inhibeerib tiotsüanaatioon (CNS-) loomadel joodi omastamist kilpnäärme poolt, mille tulemusena tekivad jood-pöörduv (iodine-reversible) hüperplaasia, kilpnäärme hüpertroofia (nn. kapsa ja kaunviljade struuma) ning kasvupidurdus. OZT, inhibeerides joodi liitumist vastavate
glükorapiferiin, epi-progoitriin, glükobrassitsiin jt.), mida on leitud kuni konts-ni 60 mg/g rist- õielistest (Brassicaceae e. Cruciferae) taimedest nagu brokoli, pea-, roos-, lill- ja spargelkapsas, kaalikas, naeris, redis, aedrõigas, mädarõigas, sinep, raps jt. Nende bioloogiline aktiivsus tuleneb nii lähteühendi kui ka inimese seedekulglas esineva bakteriaalse mürosinaasi (tioglükosidaasi) toimel nendest tekkivatest isotiotsüanaadist e. sinepiõlist, nitriilist, oksasolidiintioonist (OZT) ning tiotsüanaadist. Mürosinaas hävib keetmisel. Kuigi inimese kohta andmed puuduvad, inhibeerib tiotsüanaatioon (CNS-) loomadel joodi omastamist kilpnäärme poolt, mille tulemusena tekivad jood-pöörduv (iodine-reversible) hüperplaasia, kilpnäärme hüpertroofia (nn. kapsa ja kaunviljade struuma) ning kasvupidurdus. OZT, inhibeerides joodi liitumist vastavate lähteühenditega, inhibeerib ka türoksiini sünteesi. Tulemuseks
annaabi.ee 
