happed. Aeenid: 1) +X2 (Fe)haloareen 2)+HNO3 (HSO4)nitroaren 3)+SO3 (H2SO4)arüülsulfohapped 4)+R-X (ALCl3)(Friedel-Crafts)alküülareen 5)R-COCl (AlCl3)arüülketoonid Halogeniidide reakts: 1)Primaarsed- hea nf SN2; kui tug ja mahukas alus halb nf E2. 2)Sekundaardsed- hea nf, nõrk alus SN2; tug alus E2. 3)Tertsiaalne- E2 tug alusega; mittealuselistes ting E1 ja SN1. 4)hüdrolüüsalkohol/ aldehüüd/ hape. 5) R-X+ R´O:- R-O-R ´ (eetrite süntees). 6)R-X+ -:CNR-CN (nitriilide synt). 7)R-X +R´-COO- R-COOR (estrite sünt). 8)R-X+NH3RNH3X. 9)R-X+X´R-X`10) R-X+H:-R-H. 11) tug aluste toimelalkeenid 12) R-X+ MetR-MetX. Alkoholid: 1)reag tug aluse/ Metalkoholaat 2)R´-O-Met+ alküülhalogeniid (R"X) R`-O- R"+Met-X 3)dehüdraatumine (E1) alkeen. 4)halogeenimine(H-X; PX3; SOX2)R-X+H2O 5)esterdamine hapetega R-OH+R`COOH ROOCR`+ H2O 6)oksüdatsioon aldehüüdiks/ ketoonix/karb happex. 7) H2SO4 juuresolekul iseendagaeeter Eetrid: 1)komplexid Lewise hapetega
Oli Bunseni järel keemiaprofessor Marburgis, hiljem Leipzigi Ülikoolis. Kolbe näitas, et org ühendeid on võimalik saada lähtudes anorg ainetest. 1843-45 sünteesis etaanhappe, arendas edasi struktuursete radikaalide ideed, aidates kaas struktuuriteooria loomisele. Ennustas sekundaarsete ja tertsiaarsete alkoholide olemasolu. Tegeles rasvhapete jt org hapete soolade elektrolüüsiga . Avastas koos Franklandiga, et nitriilide hüdrolüüsil tekivad vastavad happed. Valmistas esimesena salitsüülhapet- naatriumfenolaadi kuumutamisel koos CO 2 -ga 100 atm rõhu all ja 125ºC ja järgneval töötlemisel H 2 SO 4 -ga KOLBE SÜNTEES. Charles Adolphe Wurtz (1817-1884) prantsuse keemik, oli 1852. st keemiaprofessor Sorbonne´i Ülikoolis. Koostas ,,Puhta ja rakenduskeemia" sõnastiku. 3 köites 1868-1878 ja lisa 1880-1886.
Oli Bunseni järel keemiaprofessor Marburgis, hiljem Leipzigi Ülikoolis. Kolbe näitas, et org ühendeid on võimalik saada lähtudes anorg ainetest. 1843-45 sünteesis etaanhappe, arendas edasi struktuursete radikaalide ideed, aidates kaas struktuuriteooria loomisele. Ennustas sekundaarsete ja tertsiaarsete alkoholide olemasolu. Tegeles rasvhapete jt org hapete soolade elektrolüüsiga . Avastas koos Franklandiga, et nitriilide hüdrolüüsil tekivad vastavad happed. Valmistas esimesena salitsüülhapet- naatriumfenolaadi kuumutamisel koos CO 2 -ga 100 atm rõhu all ja 125ºC ja järgneval töötlemisel H 2 SO 4 -ga KOLBE SÜNTEES. Charles Adolphe Wurtz (1817-1884) prantsuse keemik, oli 1852. st keemiaprofessor Sorbonne´i Ülikoolis. Koostas ,,Puhta ja rakenduskeemia" sõnastiku. 3 köites 1868-1878 ja lisa 1880-1886.
karboksüülrühma süsiniku juures on karbonüülrühm ja hüdroksüülrühm tugevas vastastikmõjus. Karboksüülhapete saamine: 1) Orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil , nt alkaanide katalüütilisel oksüdatsioonil, alkoholide oksüdatsioonil saadakse esmalt aldehüüdid ja aldehüüdide oksüdatsioonil karboksüülhapped. 2) Estrite hüdrolüüsil(meetodit kasut looduslike rasvade koosseisu kuuluvate hapete hüdrolüüsil. 3) Nitriilide hüdrolüüsil 4) Grignardi reaktivi CO2 läbijuhtimisel Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete tekke tõttu on karboksüülhapete sulamis- ja keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui vastavatel alkoholidel. Molekulmassi kasvuga lahustuvus vees, lõhn ja tihedus vähenevad. Keemilised omadused: Karboksüülhape on happelisem kui alkohol või fenool
aldehüüdide ja ketoonide molekulide vahel ei teki vesiniksidemeid (pole OH või NH sidemeid) · Vastavatest alkoholidest on nad ka mürgisemad. teisel juhul aga happe sool. Aldeüüdide ja ketoonide keem. Omadused *nitriilide hüdrolüüsil · Vesi liitub lihtsalt aldehüüdide ja ketoonide karbonüülrühmale. Keemilised omadused: · Saadud hüdraat on ebastabiilne võrreldes reaktsiooni lähteainetega ja *Karboksüülhape on happelisem kui alkohol või fenool. *Karboksüülhape reageerib polaarsete reagentidega raskemini kui seda ei saa isoleerida. Erandiks on formaldehüüd.
karboksüülrühma süsiniku juures on karbonüülrühm ja hüdroksüülrühm tugevas vastastikmõjus. Karboksüülhapete saamine: 1) Orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil , nt alkaanide katalüütilisel oksüdatsioonil, alkoholide oksüdatsioonil saadakse esmalt aldehüüdid ja aldehüüdide oksüdatsioonil karboksüülhapped. 2) Estrite hüdrolüüsil(meetodit kasut looduslike rasvade koosseisu kuuluvate hapete hüdrolüüsil. 3) Nitriilide hüdrolüüsil 4) Grignardi reaktivi CO2 läbijuhtimisel Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende võimega moodustada oma molekulide vahele vesiniksidemeid. Vesiniksidemete tekke tõttu on karboksüülhapete sulamis- ja keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui vastavatel alkoholidel. Molekulmassi kasvuga lahustuvus vees, lõhn ja tihedus vähenevad. Keemilised omadused: Karboksüülhape on happelisem kui alkohol või fenool
annaabi.ee 
