nitraatidest. Värskes reovees on palju orgaanilisi lämmastikühendeid (valgud, aminohapped), mis lagunevad kergesti ammooniumi- lämmastikuks (NH4-N). Olenevalt vee pH-st on lämmastik kas ammoniaagi või ammooniumiooni kujul. Ammooniumlämmastik hapendub nitrititeks ja seejärel nitraatideks. Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4+, NO2- ja NO3- ioonina. Lämmastik on planktoni toitaine ning NH4+ -ioonhapniku tarbija mis, muundub bakteriaalselt nitrifikatsiooniprotsessi käigus NO3--ks. NH4+ + 2O2 = NO3- + 2H+ + H2O Nitrifikatsiooni hapnikutarve on 4,5 kordne NH4+ hulk ja on samas suurusjärgus reovees orgaanilise aine hapniku tarvidusega. Hapnikku kulutavate ainete eraldamine reoveest toimub nitrifikatsiooniga. Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul. Osa fosforit on polüfosfaatidena, mis kergesti hüdrolüüsuvad ortofosfaatideks.
nitraatidest. Värskes reovees on palju orgaanilisi lämmastikühendeid (valgud, aminohapped), mis lagunevad kergesti ammooniumi- lämmastikuks (NH4-N). Olenevalt vee pH-st on lämmastik kas ammoniaagi või ammooniumiooni kujul. Ammooniumlämmastik hapendub nitrititeks ja seejärel nitraatideks. Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4+, NO2- ja NO3- ioonina. Lämmastik on planktoni toitaine ning NH4+ -ioonhapniku tarbija mis, muundub bakteriaalselt nitrifikatsiooniprotsessi käigus NO3--ks. NH4+ + 2O2 = NO3- + 2H+ + H2O Nitrifikatsiooni hapnikutarve on 4,5 kordne NH4+ hulk ja on samas suurusjärgus reovees orgaanilise aine hapniku tarvidusega. Hapnikku kulutavate ainete eraldamine reoveest toimub nitrifikatsiooniga. Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul. Osa fosforit on polüfosfaatidena, mis kergesti hüdrolüüsuvad ortofosfaatideks.
tonni kvaliteetse sõnnikuga viiakse mulda keskmiselt 5 kg lämmastikku, millest ca 25 %, s.o. 1,25 kg on taimede poolt esimesel aastal omastatav. V.mineraalväetistega mulda antud lämmastik 1. orgaaniline lämmastik laguneb ja tekkiva mineraliseerumis-ammonifikat- siooniprotsessis tekivad ammooniumühendid, millest NH4+ on taimedele väga hästi kasutatav ja oma laengu tõttu seotakse mullamineraalide katioonivahetuskohtadele, ammoniaak aga lendub 2. nitrifikatsiooniprotsessi tulemusena, millest võtavad osa aeroobsed nitrobakterid, tekib nitraatlämmastik NO3-, mis oma negatiivse laengu tõttu tõugatakse mullamineraalidest eemale, kus see kapillaarides liikuva vee poolt kaasa haaratakse ning seega aktiivkihist välja uhutakse. 3. anaeroobses keskkonnas muundumine jätkub, denitrifikatsiooni käigus tekivad kergesti lenduvad N2O, NO2 ja teised vähepüsivad nn NOx-ühendid, mis lenduvad ja liiguvad tagasi atmosfääri