Taimed võivad mullast lämmastikku omastada nii ammooniumi- kui ka nitraatioonina. Kirjutage nitraadi reduktaasi molekulis esinev elektronide transpordiahela struktuur. Mis on elektronide doonoriks? Nitraadireduktaas koosneb kahest identsest subühikust molekulmassiga a 100-120 kD. Mõlemad subühikud sisaldavad FAD, heemi ja Mo aatomi. Seega NAD(P)H-lt tulevad elektronid liiguvad ensüümi pinnal elektronide transpordi ahelas FAD-heem-Mo ja molübdeenilt nitraatioonile nitriti tekkega. Elektronide liikumine toimub negatiivsema redokspotentsiaaliga ühenditelt positiivsema redokspotentsiaaliga ühendite suunas ja meenutab mitokondriaalset elektronide transpordi ahelat. Kirjutage nitraadireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand NO3- + NAD(P)H + H+ --> NO2- + NAD(P)+ + H2O Kirjutage nitritireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand Nitriti reduktaas viib läbi nitriti redutseerimist ammoniaagiks. See toimub kloroplastis või
2- H2 S O4 SO 4 Fe2(SO4)3 x = 3 2x + 32- = 0 Kolm sulfaatiooni annavad laengu -6. Molekuli elektroneutraalsuse tõttu peab kahe raua aatomi summaarne laeng olema +6. Seega oksüdatsiooniaste (ühe raua aatomi laeng) on III. Näide 3. Arvutada lämmastikuaatomite oksüdatsiooniaste ammooniumnitraadis NH4NO3. Arvutada võime kahel viisil. a) Ammooniumnitraat dissotsieerub NH+4 ja NO3- -ioonideks. Nitraatioonile vastav hape on lämmastikhape HNO3. I V -II H N O3 +1 +5 -6 = 0 +1 +5 -6 Ammooniumiooni laeng on 1+. Iooni moodustavate aatomite oksüdatsiooniastmete (laengute) summa peab võrduma iooni laenguga. Vesiniku oksüdatsiooniaste on I. Neli vesiniku aatomit annavad laengu +4. Lämmastiku laeng on tundmatu (x). I N H+4 x +4 = 1+ x +4 x = -3 -III I N H+4 -3 +4 = 1+ -3 +4
elutegevus pärsitud ja taimed omastavad rohkem ammooniumioone. 41. Kirjutage nitraadireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand Nitraadi redutseerumine ammooniumiks kulgeb astmeliselt. Esmalt redutseeritakse nitraat nitritiks nitraadireduktaasi toimel. Elektroni doonoriks on NADP(H). Nitraadireduktaas koosneb kahest identsest subühikust. Mõlemad sisaldavad FAD, heem, Mo aatomi. Elektronide liikumissuund onNADP(H) (elektronide doonor) FAD heem Mo. Molübeedilt liigub nitraatioonile ja moodustub nitrit. Elektronide liikumine toimub negatiivsema redokspotensiaaliga ühenditelt positiivsemate suunas. NO3- + NADP(H) + H+ NO2- + NADP + H2O 42. Kirjutage nitritireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand NO2- + 6 e (6 Fd või 3 NADPH) + 8H+ NH4 + 2H20 (+ Fd või NADP+). Nitritireduktaasi aktiivsus on märgatavalt kõrgem kui nitraadireduktaas, et vältida nitriti kuhjumist. 43. Nimetage Eestis kasvavaid putuktoidulisi taimi. Millisel kujul saavad taimed
55. Millisel kujul on omastavad taimed mullast lämmastikku? N2, NO3-, NH4+. 56. Kirjutage nitraadi reduktaasi molekulis esinev elektronide transpordiahela struktuur. Mis on elektronide doonoriks? Nitraadireduktaas koosneb kahest identsest subühikust molekulmassiga a 100- 120 kD. Mõlemad subühikud sisaldavad FAD, heemi ja Mo aatomi. Seega NAD(P)H-lt tulevad elektronid liiguvad ensüümi pinnal elektronide transpordi ahelas FADheemMo ja molübdeenilt nitraatioonile nitriti tekkega. e- doonoriks on NAD(P)H. 57. Kirjutage nitraadireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand NO3- + NAD(P)H + H+ NO2- + NAD(P)+ + H2O 58. Kirjutage nitritireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand NO2- + 6e- + 8H+ NH4+ + 2H2O 60. Nimetage peamised lämmastiku transportvormid (ühendid) juurtest pealmaaosadesse Amiinid (Gln,Asn); mittevalgulised aminohapped; ureiidid 61. Nimetage Eestis kasvavaid putuktoidulisi taimi
annaabi.ee 
