c) Kui suur ruumala võtab enda alla normaaltingimustel vee aur, mis moodustub keeduklaasis oleva vee täielikul aurustumisel? 38. On antud tahkete soolade CaCl2 ja Ca3(PO4)2 segu. Selles segus on kokku 10 mol Ca2+-ioone ja 4 mol PO43-ioone. Näidake arvutustega, mitu mooli on segus a) Ca3(PO4)2, b) CaCl2 ja c) Cl- ioone. 39. Arvutage lämmastiku aatomite hulk moolides a) 5,6 dm3 gaasilises dilämmastikoksiidis (nt), b) 48,4 g raud(III)nitraadis. Kumb sisaldab rohkem lämmastiku aatomeid, kas 1 mool raud(III)nitraati või 1 mool dilämmastikoksiidi? 40. Tsingi ja vase segu sisaldas 67,5% vaske, ülejäänud osa oli tsink. Mitu cm3 20%-list vesinikkloriidhappe lahust ( = 1,10 g/cm3) kulub reageerimiseks 80 g sellise seguga? 41. 300 cm3 väävelhappe lahust ( = 1,12 g/cm3) sisaldas 0,6 mol väävelhapet. a) Arvutage väävelhappe protsendiline sisaldus (massiprotsentides) selles lahuses.
ÜLESANNE 28. (4 punkti) A. Mitu mooli ja mitu grammi vett on 4 moolis vaskvitriolis ( CuSO4 · 5H2O)? B. Arvutage vee sisaldus vaskvitriolis massiprotsentides. Vastus: A. Vett on mooli ja grammi B. Vaskvitriol sisaldab massiprotsenti vett. 14 ÜLESANNE 29. (5 punkti) A. Arvutage lämmastiku aatomite hulk (moolides): a) 5,6 dm3 gaasilises dilämmastikoksiidis (n.t) b) 48,4 g raud(III)nitraadis. B. Kumb sisaldab rohkem lämmastiku aatomeid, kas 1 mol dilämmastikoksiidi või 1 mol raud(III)nitraati ? Vastus: A. Dilämmastikoksiid sisaldab mol ja raud(III)nitraat mol lämmastiku aatomeid. B. Rohkem lämmastiku aatomeid sisaldab 1 mol aine kohta _________________ . ÜLESANNE 30. (4 punkti) Põllumajandusalases kirjanduses on kombeks avaldada väetistes, mullas jm esinevate tähtsamate
halogeniididest välja: 2KBr+Cl2=2KCl+Br2 2KI+Cl2=2KCl+I2 2KCl+I2=reaktsiooni ei toimu Kõik halogeenid moodustavad vesinikuga vesinikhalogeenide (HF, HCl, HBr, HI), mille vesilahused on happed. Elementide järjenumbri suurenemisel fluorilt joodi suunas suureneb aatomite raadius. Vastavalt sellele toimub mittemetalliliste omaduste nõrgenemine. Jood võib olla ühendeis juba metallilise elemendina, näiteks jood(III)nitraadis I(NO3)3 ja fosfaadis (IPO4). Halogeenide aatomite väliselektronkihil on seitse elektroni ja elektronkihi ehitust iseloomustab järgmine struktuur: s2p5. Halogeenide keemiline altiivsus on seotud aatomiraadiusega. Et fluori aatomite väliselektronkihis on teine kiht (2s22p5), siis liidab ta kergemini kui teised halogeenid oma väliselektronkihile ühe elektroni, moodustades 8 elektronist koosneva okteti. Fluor on mitte ainult kõige altiivsem halogeen, vaid üldse kõige
Energia hulk sõltub aga laine pikkusest. Mida pikem see on, seda väiksem on kvandi energia. Infrapunakiired - suht suure lainepikkusega. Nende kiirte energia ei ole küllaldane, et kutsuda esile fotogeenilisi muutusi neid neelavates ainetes. Energia muutub soojuseks, millel võib olla hävitav mõju mikroobidele. UV kiirgus- see on päikesespektri kõige aktiivsem osa. Neis on piisavalt energiat, et kutsuda esile fotogeenilisi muutusi nii substraadis kui nitraadis. Kõige kõrgema bakterisiitse toimega on kiired lainepikkusel 250-260nanom. Kiirguse effektiivsus sõltub kiirguse doosist, neeldunud energia hulgast ja kiiritatava substraadi omadustest. Väikesed kiirguse doosid võivad mikroobide elutegevust isegi stimuleerida. Kõrgemad doosid, mis ei põhjusta veel mikroobide hävimist, kutsuvad esile häireid mikroobide elutegevuses kuni pärilikkuse muutuseni (mutantide teke). Edasiste dooside suurenemisel mikroobid hävinevad.
Energia hulk sõltub aga laine pikkusest. Mida pikem see on, seda väiksem on kvandi energia. Infrapunakiired - suht suure lainepikkusega. Nende kiirte energia ei ole küllaldane, et kutsuda esile fotogeenilisi muutusi neid neelavates ainetes. Energia muutub soojuseks, millel võib olla hävitav mõju mikroobidele. UV kiirgus- see on päikesespektri kõige aktiivsem osa. Neis on piisavalt energiat, et kutsuda esile fotogeenilisi muutusi nii substraadis kui nitraadis. Kõige kõrgema bakterisiitse toimega on kiired lainepikkusel 250-260nanom. Kiirguse effektiivsus sõltub kiirguse doosist, neeldunud energia hulgast ja kiiritatava substraadi omadustest. Väikesed kiirguse doosid võivad mikroobide elutegevust isegi stimuleerida. Kõrgemad doosid, mis ei põhjusta veel mikroobide hävimist, kutsuvad esile häireid mikroobide elutegevuses kuni pärilikkuse muutuseni (mutantide teke). Edasiste dooside suurenemisel mikroobid hävinevad.
annaabi.ee 
