Mitu korda suurenes netomineralisatsioon lageraie järel? 80:8=10 korda Kui mulla pH oli 3,2, milline võiks olla N kadu denitrifikatsiooniga? Vastus: Kui pH alla 5,0 on nitrifikatsioon pärsitud. N kadu denitrifikatsiooniga on olematu(denitrifikatsiooni ei saa toimuda), sest mulla pH on 3,2. 3. Hall-lepiku aastane netomineralisatsioon oli 140 kg N ha-1 ja netonitrifikatsioon 100% ehk kogu taimedele omastatav lämmastik võeti üles nitraadina. Kui palju netoproduktsiooni kg ha-1 aastas kulus nitraatlämmastiku omastamiseks? Produktsiooni keskmine C% on 50%. Ühe g nitraatlämmastiku assimileerimiseks on süsiniku kulu: Assimileerimiseks 0,34 g C/g N Redutseerimiseks 1,72 g C/g N KOKKU 2,06 Vastus: C kulu= 140*2,06*2(produktsiooni keskmine C 50%)= 576,8 kg NPP ha-1 a-1 Sümbiontse sidumise korral N: N kulub 10 kg C/gN C kulu= 140*10*2= 2800 kg NPP ha-1 a-1 4
mahepõllumajanduse ning intensiivse põllumajanduse puhul. Taimedel on vaja makro- ja mikrotoitaineid. Taimedele vajalikud makroelemendid on süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium ning väävel. Taimede kasvu jaoks on kõige tähtsamad toitained N, P, K. Huumus on taimede jaoks oluline N-allikas, 90% lämmastikust pinnases on orgaaniline. Taimed tarbivad N enamasti nitraadina. Enne, kui hakati kasutama kunstväetiseid, kasutati pinnase lämmastiku varude täiendamiseks kaunvilju. Selliste taimede juurtes nagu soja, lutsern, ristikhein on olemas juurte struktuuriga seotud sümbioosbakterid, mis võivad atmosfääri lämmastikku siduda. Kaunviljad võivad lisada pinnasesse kuni 11 kg lämmastikku hektari kohta aastas, mis on võrreldav kunstväetistega lisatava kogusega. Kui lämmastikku lisatakse pinnasesse ammooniumvormis, muundavad bakterid lämmastiku
Vist läheb kuidagi edasi mikroobsesse tsüklisse. Kui mikroobes tsüklis hakkab toimuma protsess, mida nim nitrifikatsiooniks (ammooniumiooni kaheastmeline oksüdeerimine) kõigepealt nitritiooniks, edasi nitraatiooniks. Sellega tegelevad nitrifitseerijad bakterid, kes seda keemilist protsessi energiaallikana kasutavad. Nitraat ja nitritioon on taimedele kättesaadavad, ülesvõtmiskiirused on aga erinevad. Taimed suudavad kõige kiiremini tarbida ammooniumina ja järgmisena nitraadina. Kui keskkonnas hapnikku piisavalt, siis nitraatiooni tarbivad ainult taimed. O2 vaesete tingimuste ehk anoksia puhul. Nitraatioon läheb käiku ja käivitub protsess denitrifikatsioon. Seda toimetavad mikroobid, keda nim denitrifitseerivad bakterid. !kui hapnikku süsteemis pole, siis nitraadid hakkavad toimuma keemiliselt kui oksüdeerijad, st nad hakkavad toimuma elektronide aktseptorina. Seda kasutavad ära denifitseerijad bakterid nagu nt Pseudomonas, kes energiaallikana kasutavad neid
MINERAALVÄETISED JA NENDE KASUTAMINE Lämmastikväetised ja nende kasutamine Lämmastikväetiste tootmisel on aluseks õhulämmastik. Lämmastikväetised jaotatakse olenevalt sellest, millises vormis on väetises lämmastik: - 1. nitraatväetised – lämmastik esineb nitraadina (NO 3 ), nad on hästi lahustuvad, kiire toimega kuid ka kiiresti leostuvad. Kasutatakse peamiselt kasvuaegse väetisena. + 2. ammooniumväetised – lämmastik esineb ammooniumina (NH 4 ) või ammoniaagina (NH3). On kergesti omastatavad (on võimalik omastada pikema aja vältel). Väljauhtumine on väiksem, kuna seotakse mõningal määral mullaosakestega (savi). 3
annaabi.ee 
