Umbe Prants prantsla s üks u ju s t est on p piirkon se katolitsiudid. äritolult niti er sm on täidet in akse M ev. Usuko kui Na arseill mbeid n e s Prantsusmaal Bretag tes'is, Parii 's vähem
向 ウ〔呉〕 か ふ )〔訓〕 む き〔訓〕 む く〔訓〕 む け る〔訓〕 む こ う (むかう)〔訓〕 卜文 ✄ そう さい そうこう ✂会意 ✁Koosneb aknast 冏(窓) ning rituaaln˜oust 口. Aknavalguses 窓光 tee- まつる しん きょう niti 祀 jumalat 神, vt. (明). Seotud ka m¨arkidega 郷・嚮, millel samuti ‘eemal, taamal’ t¨ahendused. 議類 参考 ⇒ 会 ⇒亨 議類 参考 ⇒嚮 ⇒卿 議類 参考 ⇒面 ⇒響
Kehtestamisfaasis on iga uue klassi puhul kasu lühikesest arutelust sisenemise ja oma tööpaika 7. klassi noormeestest peitis end kunagi madalasse kappi), ärritavate jutuklubideni sellal kui või pinki asumise üle. Selline „kohale asumine“ varieerub loomulikult vanuseti ja ainevaldkon- õpetaja üritab klassi kaasata ja õpetada. niti. Teatriõppe tunnis võib see tähendada kingade äravõtmist ja seina äärde asetamist ning Kõige tavalisemateks segamisteks selles tunni faasis kipuvad olema: jutustamine, kui õpetaja poolringis istumist; arvutiklassis võib see tähendada koha leidmist, tooli pööramist nii, et see