Mitu krgemat tippu on kaetud psiva lumikattega. Metippe mbritsevad umbes 300 peva aastas pilved. Aasta keskmine sademete hulk on 1990 mm. Mestiku liustikud toidavad Mubuku ja Luusilubi jge. Liustike pindala on viimase saja aastaga vhenenud kolmveerandi vrra. Aastal 1906 oli liustikke kuuel Ruwenzori tipul. Kokku 43 liustiku kogupindala oli 7,5 km. Aastaks 2005 oli neist alles alla poole . Liustikke oli ksnes kolmel tipul ja nende kogupindala oli 1,5 km. 1990. aastal tehtud mtmised nitasid, et alles oli ainult 40 protsenti 1955. aastal mdetud liustikest . 2010. aasta mais teatasid Uganda looduskaitseametnikud, et mestiku suurim liustik Margherita metipul on lhenenud. Ruwenzoris eristatakse viit taimkatteala: 12 km krgusel asuvad lesharitud maad, 23 km krgusel mgimetsad, 2,53,5 km krgusel bambuseala, 34 km krgusel kanarbikuala ja 44,5 km krgusel alpiniidud ja -nmmed. Sellest krgemal valitseb mgikrb. Ruwenzori mgede loodus on lopsakas ning seal elab palju haruldasi ja
omavahel jagelema ja poisid said plehku panna dvd-kaamera said naad ka kaas vta kuna see oli jnud selle hoone klge rippuma kust Bendik alla kukkus poisid pgenesid rolleriga mis oli noakamba oma judes kodu panid naad vastu seina kuna Bendik polnud hea sitja ja masin oli ka katki.Tommy ema jooksis vlja vaatama koos Frederikuga pstsid poisid rolleri alt ja poistelt saadud lindistustega tuli vlja kogu vljapressimine.Frederik ja Tommy ema nitasid ka teistele vanematele nende laste tegusid.Joel ja Vits said mitu sdistust Notsu ja Lydia kisid kll koolis edasi,aga hiilides mda nurki.Emilya kll jtis Tommy maha kuna ei soovinud peale piltide jagamist hegi poisiga suhet.Ka Kribu sai oma pruudi tagasi kui to kuulis miks oli Kribu viimasel ajal imelik olnud.Hanna kes oli noakamba ohver tuli ja tnas poisse ning kallistas vga tugevalt sest temalt oli kmme tonni vlja pressitud tdruk sai ka raha vanemate tagant varastades
hobuserauakujuliselt. Radiaalselt paigutatud vahekigud jagasid vaatajate ruumi likudeks. Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne. Jumalate hkutusmiseks oli midagi tstekraanataolist 32. Millised snad vanakreeka teatrist on judnud ka eesti keelde ? 33. Mida thendab deus ex machina ? Jumala ootamatu lavaleilmumine, tema roll oli selgitada juhtunut 34.Kirjelda antiikteatri nitlejaid. Osalised esinesid maskides, mis nitasid kujutava isiku sugu, vanust, klbelisi omadusi, hiskondlikku ja hingeseisundit. Mask vimaldas samal nitlejal kergesti mitems osas esineda. Miimikat, mida kaugelt vaatajad nagunii poleks ninud, asendasid kehaliigutused. Nitlejatel olid jalas koturnid, platvormjalanud, mis vimaldasid kaugemale paista, seljas pidulik r kitoon ja peas krge peakate. Kiki osi, ka naiste omi esitasid mehed. 35.Kirjelda Ateena nidendivistlusi. Kultusepidustuste osana kuulusid
hoida ning laste eest hoolitseda. Avalikus elus osalesid vhe. Abielu lepiti tavaliselt kokku tulevase ia ja peigmehe vahel. Abielu vis vastavalt kokkuleppele ka lahutada. Mehe ja naise suhted abielus visid jda kllalt pinnapealseks. Naine psis kodus, hoolitses majapidamise eest, kasvattas lapsi. Naine iguslikult tiesti oma mehe vimu all. Roomas oli samuti vim meeste kes kui mehed vtsid oma naised thtsamatele ritustele kaasa ning nitasid teda teistele.Naise thtsaim voorus- truudus abikaasale. Naisel vimalik ka abielu lahutada ning teatud juhtudel ka iseseisvalt(erinevus). Peremees ja perenaine vtsid koos vastu klalisi ja tegid hiseid vastuvisiite.Nii mnestki naisest sai avalikkuses tundut inimene Nii Roomas kui ka Kreekas olid perekonnad patriarhaalsed. 5) Polis- tpiline Vana-Kreeka riigivorm, hlmas linna koos selle mbruskonnaga. 6) Sparta ja Ateena polis - erinevused ja sarnasused
Kmme meetrit prast esimest kiviust juavad vljakaevajad teise ukseni. Surnute linna pitserite krval on ratuntavad pitserid Tutanhamoni nimega. Viimaseid erutavaid tunde kirjeldab Howard Carter oma raamatus Tutanhamoni Egiptuse kuninga haud. Aeglaselt, meile nis, et kahtlaselt aeglaselt eemaldati kigust kivirusu, mis sulges ukse alumist osa, kuni lpuks seisis meie ees kogu uks. Otsustav silmapilk oli saabunud. Vrisevi ksi tagusin ma vasakusse lemisse nurka vikese avause. Pimedus ja thjus nitasid, et nii kaugele, kui lbipistetud raudkang ulatas, polnud ukse taga asuv ruum prahiga titunud nagu sja lbitud kik. Vimalike mrgiste gaaside kartuses tehti knlaproovid, siis laiendasin ma avaust, torkasin knla sellest lbi ja piilusin sisse. Minu krval seisid lord Carnarvon, leedi Evelyn ja Callender (ks vljakaevajaist), oodates pinevalt minult teateid. Alguses ei suutnud ma midagi nha, sest kambrist vljuv soe hk pani knla hubisema. Kui mu silmad aga valgusega harjusid,