1. Territoorium ja riigid 2. Läänisuhted 4. Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suurim Kogu maa, mida harisid talupjad, jagunes 15.sajandil välisohu suurenemise tõttu hakkasid ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru( 67000 maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis liivimaalased koonduma ning omavahel ruutm, endine Taani ala 12 000 ruutm.), mida maaisand riigivaltisemise kulud ja oma isiklikud kompromisse otsima
1. Territoorium ja riigid 2. Läänisuhted 4. Maapäev Koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Talupoegade poolt haritav maa jagunes maaisanda 1420. hakati korraldama Liivimaa maaisandate ja Neist suurim ja tugevaim - Saksa ordu Liivimaa domeeniks ja läänivaldusteks. seisuste kokkusaamisi - maapäevi. Need toimusid haru. (67 000 km2) Oma läänide haldamiseks rajasid vasallid 13
* Tartu piiskopkond, keskus Tartu Taani kaotab alad Liivi ordule ostumüügitehing Pärast 1346.a viis iseseisvat väikeriiki * suurim ja tugevam Saksa ordu Liivimaa haru, algul Riia, hiljem Võnnu * vanim ja kaalukam Riia peapiiskopkond * Tartu piiskopkond * SaareLääne piiskopkond valitsemine keerukas, kuna valdused killustunud Kirikuõiguslikud moodustasid 13.saj keskpaigast ühtse kirikuprovintsi Riia peapiiskopi juhtimisel. Läänisuhted Maa jagunes maaisanda domeenideks ja vasallide läänivaldusteks. Domeen kuulus maaisandale ja selle tuludest kaeti riigivalitsemise kulud ning isiklikud väljaminekud Läänivaldused vasallidele sõjateenistuse eest pakutud maa, läänisid hallati 13.saj lõpust eramõisatest ,,Taani hindamisraamat" Läänid alates 1315.a pärandatavad, ordu alal mittepärandatavad. Pärandatavus vähendas maaisanda võimutähtsust. Maaisandale kuulunud õigused (nt
annaabi.ee 
