Kuigi esimesed andmed tsöliaakia kohta pärinevad juba II sajandist eKr, selgus haiguse põhiolemus alles 1997. aastal. Siis avastati, et nisus, rukkis, odras ja kaeras leiduvate valkude toimel kahjustuvad inimese omaenese koed see tähendab, et tsöliaakia on autoimmuunhaigus. Nii võivad tsöliaakia korral lisaks peensoolekahjustusele esineda muutused ka organismi muudes kudedes, näiteks närvisüsteemis. Oluline on rõhutada, et teraviljadest põhjustatud allergia, näiteks nisuallergia, ja tsöliaakia, on kaks täiesti erinevate tekkemehhanismide ja vaevustega ning erinevate diagnoosimismeetoditega haigust Kasutatud kirjandus : http://www.tsoliaakia.ee/index.php?id=10547#L_hidalt_ts_liaakiast
Kui esineb kõrgenenud tundlikkus vähi suhtes, võivad need isikud reageerida allergiliste nähtudega dafnia (vesikirbupuru) suhtes või vastupidi (vähk ja dafnia on lähedaste antigeensete omadustega). Harvem põhjustab allergiat liha (peamiselt sea-, hane-, pardi-, kana- ja küülikuliha). Teravili üks sagedamatest on ka teraviljast (rukis, nisu, oder, riis, kaer, mais ja tatrar) põhjustatud allergia. Ameerika ühendriikides on levinud nisuallergia. Allergia võib tekkida üksikute või mitme nisuproteiini suhtes. Nisuallergiaga haigetel esineb sageli suurenenud tundlikkus ka teiste teraviljade (rukis, riis, mais, oder, kaer) suhtes. Eestis esineb kõige sagedamini nisu, kaera- ja odraallergiat. Skandinaaviamaades ja Saksamaal on kõige rohkem rukki- ja nisuallergiat. Hiinas ja teistes maades, kus rohkesti kasutatakse toiduks riisi, täheldatakse riisiallergiat
toitainete kadu organismist.Tsöliaakiahaige vaevused taanduvad ja peensoole limaskesta hatud taastuvad aga täielikult, kuid ainult siis, kui haige järgib rangelt nisu-, rukki-, odra- ja soovitatavalt ka kaeravaba dieeti. See, niinimetatud gluteenivaba dieet, ongi tsöliaakia ainus ravi, mida tsöliaakiahaige peab järgima väga rangelt kogu elu. Oluline on rõhutada, et teraviljadest põhjustatud allergia, näiteks nisuallergia, ja tsöliaakia, on kaks täiesti erinevate tekkemehhanismide ja vaevustega ning erinevate diagnoosimismeetoditega haigust. Autoimmuunprotsessidele tuginedes võib seletada ka mitmete seedetraktiväliste sümptomite vältimist tsöliaakiahaigetele. Tundemärgid ja avaldumine Tsöliaakia võib esineda igas vanuses, lapsepõlvest täiskasvanueani. Mida nooremas eas tsöliaakia avaldub, seda tüüpilisem võib olla haiguse kulg. Mida hilisemas vanuses tsöliaakia avaldub, seda
(1) Mesi Meeallergia on tuntud ammu. Mesi võib põhjustada raskeid allergianähte. Põhjuseks võib olla mees leiduv õietolm. Allergeeniks võivad olla isegi roosuhkur ja peedisuhkur. Sageli põhjustavad allergiat mitmesugused pähklid (sealhulgas sarapuu, hiina ja kreeka pähklid) ja mandlid.(1) Teravili Üks sagedamatest on ka teraviljast (rukis, nisu, oder, riis, kaer, mais ja tatrar) põhjustatud allergia. Ameerika Ühendriikides on levinud nisuallergia. Allergia võib tekkida üksikute või mitme nisuproteiini suhtes. Nisuallergiaga haigetel esineb sageli suurenenud tundlikkus ka teiste teraviljade (rukis, riis, mais, oder, kaer) suhtes. Eestis esineb kõige sagedamini nisu, kaera- ja odraallergiat. Skandinaaviamaades ja Saksamaal on kõige rohkem rukki- ja nisuallergiat. Hiinas ja teistes maades, kus rohkesti kasutatakse toiduks riisi, täheldatakse riisiallergiat. Nisu-, odra- ja kaerajahu võivad olla kutseallergeeniks ja põhjustada
annaabi.ee 
