y võrdleb loodusliku valiku vorme, nende toimumise tingimusi ja tulemusi; y hindab kohastumuste eri vormide tähtsust ja toob näiteid; y kavandab eksperimendi, mis tõestab kohastumuste suhtelisust; y analüüsib liigi erinevaid määratlusi; y seostab geograafilise ja bioloogilise isolatsiooni liikide püsimisega; y selgitab erinevate evolutsioonitegurite osa erimaises (allopatrilises) liigitekkes; y analüüsib evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise tekkemehha- nisme ning avaldumisvorme; y võrdleb divergentsi ja konvergentsi ning selgitab nende tähtsust ja toob näiteid; y põhjendab eluslooduse süstematiseerimise vajadust; y võrdleb inimahvide ja esmaste inimlaste tunnuseid; y võrdleb perekond inimene ja inimahvide tunnuseid; y analüüsib kaasaja teaduse seisukohti nüüdisinimese päritolust; y hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nüüdisinimese evolutsioonis; y seostab abiootiliste tegurite toimet organismide elutegevusega;
Lisaks roojavad ja oksendavad nad söömise ajal oma eelnevalt söödud road tagasi toidule. Putukamürkide hooletu kasutamine võib põhjustada surnud putu- kate sattumise toitu. Tarakanid elavad sageli kanalisatsioonitorudes ning toitu- vad tavaliselt nakkuslikest jääkainetest. Nad peituvad toiduruumide kõige ligi- pääsmatumatesse kohtadesse ning võivad kanda toidumürgistust tekitavaid orga- nisme oma jalgadel ja kehadel toidule ning seadmetele, millel nad kõnnivad. 4. Närilised. Nii rotid kui hiired võivad saastada toitu väljaheidete, uriini ja karvadega ning seda närides. Toidu kontaktpinnad, millel närilised on kõndinud, tuleb enne tarvitamist desinfitseerida. Kui kahtlustatakse, et mingi toit on saastatud näriliste poolt, tuleb see hävitada. 5. Tolm. Alati leidub suurel hulgal baktereid tolmus ja õhus. 6. Prügi ja toidujäätmed
lased võivad samas rühmas (näit. perekonnas) eristada ühe, mõne või palju liike. Anekdootliku (nominalistlikku seisukohta väljendava) aforismi koha- selt on liik see, mida hea süstemaatik liigiks peab. Eriti zooloogide seas varem laialt levinud bioloogilise liigikontseptsiooni kohaselt ei saa lii- kideks pidada isetolmlevaid taimi, homotallistlikke (ristumiseta paljune- vaid) seeni jt. arvukaid ühevanemalise (uniparentaalse) pärilikkusega orga- nisme - kuigi neil on siiani liike eristatud. Ristumisbarjäär on sageli ainult osaline, tuntakse ka perekondadevahelisi hübriide. Seentel esineb nn. A-B-C -süsteemi: näit. võivad ühel mandril esinevad taksonid A ja B olla omavahel mitteristuvad, kuid on seda teisel mandril esineva väga ligi- dase taksoniga B. Seentel esineb ka nn. intersteriilseid gruppe: sama liigi (?) eri populatsioonid erinevad omavahel ainult mitteristumise poolest;
annaabi.ee 
