, 1998). Siiski, seentel pole HGT leitud üksnes erinevate liikide või sama liigi erinevate isendite mtDNA vahel, vaid ka tuumageenide vahel. Tuumageenide HGT on leitud nii seeneperekondade vahel kui ühe perekonna liikide vahel. Liigi Protomyces inouyei 18S rRNA geeni I grupi intronid A ja B (mis sisaldavad tugevalt konserveerunud nukleotiidse järjestusega elemente) asetsevad nii, et A on samas positsioonis nagu liigil Pneumocystis carinii ja B nii nagu liigil Ustilago maydis (Nishida, et al.,1993). Uurides mitmete taimeparasiitsete seente lähedasi perekondi (Sclerotiniaceae) tuuma ribosomaalse DNA (SSU ja LSU rDNA) järjestuste alusel leiti, et I grupi intronite osas on toimunud HGT (Holst-Jensen et al., 1999). Samale järeldusel jõuti parasiitse kottseene Isaria japonica 18S rDNA I grupi intronite uurimisel (Ito et al., 1999). Jaapanis uuriti üherakuliste seente Candida albicans ja C. dubliniensis kliinilisi tüvesid ja leiti, et HGT
Jaapani kultuuri ajalugu hakati tänapäevases plaanis uurima pärast aastat 1868. Hiina konfutsianistlik variant lükati kõrvale, seda asendasid rahvuslikud tendentsid, oma mõju ka lääne saavutustel. 1880ndatel ilmusid esimesed Jaapani tsivilisatsiooni ajalugu käsitlevad uurimused, nendes avaldus tendents tõsta esile Jaapani kultuuri eripära, mida seoti Jaapani rahvusliku vereühtsusega ja Jaapani rahvustundega. Suurt tähelepanu äratas 1932 ilmunud Nishida raamat "Sissejuhatus Jaapani kultuuriajalukku", mis käsitles kogu Jaapani kultuuriajaloo historiograafiat. Autor oli vaimustatud Voltaire'i töödest. Pärast Teist maailmasõda on ilmunud palju töid Jaapani kultuuriajaloost. Jaapani kultuuri arengujooned kuni 17. sajandini: Eelkeraamilises ajastus (paleoliitikum) elatusid Jaapani elanikud jahipidamisest ja kasutasid tööriistadena kiltkive. Nad elasid koobastes või varjualustes. Omavahelisi kontakte oli vähe, sest asustus oli hõre
ajaloo käsitlemisel rahvuslik lähenemine ja lääne mõjud. 1882. aastal ilmus Taguti Ukichi ,,Jaapani tsivilisatsiooni lühike ajalugu" ning 1885. aastal Murota Mitsumi ,,Suure-Jaapani tsivilisatsiooni ajalugu". Neis hakkasid juba ilmnema tendentsid kujutada jaapani kultuuri eripära, sidudes seda jaapani rahvuse vereühtsusega, jaapanlaste rahvustundega, nende ühise ajaloo jne. Väga populaarseks osutus mitmes trükis ilmunud Nishida Naojiro ,,Sissejuhatus jaapani kultuuri ajalukku" (1932). See oli väga mahukas uurimus, kus suur osa olu pühendatud jaapani kultuuriloo histograafiale, võrdlusele kuktuuri ajaloo uurimisega Euroopas. ( Klassen 2008: 125-126) Jaapani kultuuri lätted ulatuvad nagu teistelgi tagasi ürgaega. Praeguste - kohaselt oli inimkonna ürgkodu Aafrikas, kust väljaränne algas umbes kahe miljoni aasta eest. Ida- Aasiast, nii Hiinast kui ka Jaapanist on teada homo erectus'e, pärisinimese ehk homo
annaabi.ee 
