samuti? - NÄIDE: Mari naerab koomikut vaadates On see tulenev koomikust või Marist? - Kas ta naerab alati teda vaadates? - Kas teised naeravad teda vaadates? - Kas ta naerab ainult teda vaadates? Millised vastused peaksid olema “jah”, et tegemist oleks eksternaalse põhjusega ehk koomikuga? õige vastus- kõik 3 peavad saama jaatava vastuse. Põhjuste omistamine Kausaalse atributsiooni teooria (Heider, 1958; Kelley, 1967; Jones ja Nisbett, 1972 jt) - välisel jälgimisel saadud teabest tavaliselt ei piisa veenvateks järeldusteks ja seepärast rakendatakse tõenäosus-printsiipi. - Inimesed ei piirdu teise inimese tajumisel ainult jälgimisega, vaid püüavad otsida põhjusi ja järeldusi teha. -Teise inimese käitumise tõlgendamine, talle teatud omaduste omistamine mõjutab oluliselt ka vaatleja enda käitumist. Fundamentaalne atributsiooniviga (Ross, 1977)
Juured eeldatakse paiknevat erinevates sotsiaalsetes kogemustes (erinevad minakontseptsioonid nt). Arvatakse ka, et holistlik mõtlemine on levinud üle kogu maailma ja analüütiline mõtlemine on omane vaid läänekultuuris formaalset kooliharidust saanud isenditele ie suhteliselt ebatavaline. Nt araablastel holistiline mõtlemine, töölisklass holistlikum kui keskklass (sama kultuuri sees). Holistiline mõtlemine ka seal levinud, kus on vähe psühholoogilisi uuringuid tehtud. Richard Nisbett ja tema õpilased nende kahe mõtlemisstiiliga palju tööd teinud. Tähelepanu (attention) SOPH.00.309 Cross-Cultural Psychology |8 Üks kõige fundamentaalsemaid psühholoogilisi protsesse – meie kognitiivse tegevuse suunatus. Erinevused Rorschach’i projektiivtesti katses euroopa-ameeriklaste ja hiina-ameeriklaste vahel (1949) kinnitasid mõtlemisviiside erinevust. Joonekatse (rod and frame task)
käitus kui oli laps) selle osa tähtsam märkus -täiskasvanute psüühikahäired on seotud lapsepõlve probleemidega ja raskustega. Psühhoanalüüs Freud oleks kindlasti üllatunud, kui saaks teada et 21s. psühholoogid kasutavad küsimustikke selleks et isiksust mõõta/hinnata. Miks?-inimesed saavad anda infot, mis on teadvustatud/jõudnud teadvusele. Freud'i põhi rõhk -alateadvuse võimsus Nisbett and Wilson (1977) näitasid, et informatsioon, mis on teadvusele kättesaadav on tihti piiratud. Uuring, kus katseisikutele näidati 5 paari sokke ja paluti valida kõige parema paari. Enamikus valiti kõige parempoolset paari, kuid ruumilist positsiooni ei nimetanud nende valiku põhjuseks. põhjuseks nimetati erinevused tekstuuris, värvis jne. Leidis toetust ka Freud'i üldine! idee, et lapsepõlve kogemused mõjutavad isiksuse arengut: Mickelson, Kessler and Shaver (1997)
annaabi.ee 
