involutsiooniks ehk taandarenguks. Involutsioon, mis avaldub näärme-lõpposade vähenemises ja nende osalises kaos, algab igakordse laktatsiooniperioodi lõppedes. Involutsioon ei haara kogu udarat korraga, vaid sagarike viisi. Udara viimasüsteem udara viimasüsteem moodustub: 1) sagarikesisestest, 2) sagarikevahelistest viimakäikudest, 3) piimatsisterni avanevatest suurtest piimajuhadest, 4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5) nisatipul asetsevatest peentest nisajuhadest. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. Nisatipul moodustub silelihasekiududest tsirkulaarne sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad sensiiblite närvilõpmete poolest. Rikkaliku aferentse innervatsiooni tõttu on nisad ja udaranahk oluliseks retseptoorseks väljaks. Udara vere- ja lümfisooned ning närvid udara parem ja vasak pool on kumbki
involutsiooniks ehk taandarenguks. Involutsioon, mis avaldub näärme-lõpposade vähenemises ja nende osalises kaos, algab igakordse laktatsiooniperioodi lõppedes. Involutsioon ei haara kogu udarat korraga, vaid sagarike viisi. Udara viimasüsteem udara viimasüsteem moodustub: 1) sagarikesisestest, 2) sagarikevahelistest viimakäikudest, 3) piimatsisterni avanevatest suurtest piimajuhadest, 4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5) nisatipul asetsevatest peentest nisajuhadest. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. Nisatipul moodustub silelihasekiududest tsirkulaarne sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad sensiiblite närvilõpmete poolest. Rikkaliku aferentse innervatsiooni tõttu on nisad ja udaranahk oluliseks retseptoorseks väljaks. Udara vere- ja lümfisooned ning närvid udara parem ja vasak pool on kumbki iseseisva ja
Involutsioon, mis avaldub näärme-lõpposade vähenemises ja nende osalises kaos, algab igakordse laktatsiooniperioodi lõppedes. Involutsioon ei haara kogu udarat korraga, vaid sagarike viisi. Udara viimasüsteem udara viimasüsteem moodustub: 1) sagarikesisestest, 2) sagarikevahelistest viimakäikudest, 3) piimatsisterni avanevatest suurtest piimajuhadest, 4) limakesta ringkurru kaudu näärmeosaks ja nisaosaks jagunenud piimatsisternist ja 5) nisatipul asetsevatest peentest nisajuhadest. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. Nisatipul moodustub silelihasekiududest tsirkulaarne sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad sensiiblite närvilõpmete poolest. Rikkaliku aferentse innervatsiooni tõttu on nisad ja udaranahk oluliseks retseptoorseks väljaks. Udara vere- ja lümfisooned ning närvid udara parem ja vasak pool on kumbki
See on tekkinud naha derivaatidest, aga põhimõtteliselt on see (lisa-) suguorgan, kuna on vajalik järglaste tootmisel. Udar koosneb väliskattest, sidekoest, näärmekoest. Udara osad on nisad ehk imetid. Piimanäärme osad on piimajuhad ja lõpposad alveoolid, kus toimub piima eritamine ehk sekretsioon, mõlemad osad on samuti piima varupaigad. 35. Udara piimajuhad, nisad Nisa – sisaldab kolmesuunalisi lihasekiude. Nisasuudmeid ümbritseb sulgur ja Nisatipul moodustub sfinkter. Nisa ja udara välispind on rikkad närvilõpmete poolest. Viimasüsteem – Piimaalveoolidest algab alveolaarjuhadega viimasüsteem. Alveolaarjuhad jätkuvad piimajuhadena, mis avanevad piima kogmise paikades (udaras näärmeosa, nisas nisaosa) 36. Südame ehitus Süda on lihaseline õõnesorgan.Ta paikneb kopsude vahel. Südamel eristatakse laiemat osa-südamebaasi ja teravat osa-südametippu. Süda jaguneb neljaks
annaabi.ee 
