4) järellüps; 5) lüpsiaparaadi eemaldamine; 6) nisade hooldus. Ettevalmistuse käigus puhastatakse udar. Nisad ja udarapõhi puhastatakse mustusest kas niiske või kuiva lapiga. Udara puhastamine ühtlasi masseerib udarat ja soodustab oksütotsiini eritumist verre, mis käivitab sõõrdumisrefleksi. Eellüpsi faasis kontrollitakse piima väljutamist nisadest, lüpstes käsitsi igast nisast välja umbes neli juga piima. Nisast väljuv esmane piim sisaldab rohkesti nisakanalisse või piimaurkesse sattunud ja seal paljunenud mikroobe. Seetõttu on eellüpsi teiseks eesmärgiks üldpiima mikroobide üldarvu vähendamine. Kui sõõrdumisrefleksi tulemusena on piim laskunud udarasse, siis paigaldatakse nisakannud. Nende allapanekuga ei tohi liialt kiirustada, sest siis võib tekkida häireid lüpsivaakumis või ärritatakse lehma asjatult. Samas tuleks vältida ka ülemäärast viivitamist, sest siis võib väheneda piima sõõrdumine.
Kummagi poole udaraveerandeid eraldab teineteisest mediaalsete lestmete kiht, ühe poole ees- ja tagaveerandite vahel selgesti eristatav vahesein puudub. Sellele vaatamata on nende piimanäärmete ja viimajuhade süsteem iseseisev ega ole omavahel ühenduses · Udara üldehitus: 1- mediaalsed lestmed, 2- viimasüsteemi avad, 3- tagumine nisa, 4- eesmised nisad · Igal udaraveerandil on oma piimanäärmed ja nendega seotud viimasüsteem, mis suubub nisas asuvasse nisakanalisse · Lehma peapoolseid veerandeid nimetatakse eesveeranditeks ja sabapoolseid tagaveeranditeks. · Lüpsitehnilisest seisukohast peaksid veerandid olema ühesuurused, sest siis kulutatakse kõikide veerandite tühjakslüpsiks ühepalju aega ning väheneb veerandite tühilüpsi oht. · Kuigi eesmised nisad on üldjuhul suuremad, on eesveerandid ise tagaveeranditest siiski väiksemad ja nendes toodetakse ligikaudu 40% piimast.
nisa kaudu. Kummagi poole udaraveerandeid eraldab teineteisest mediaalsete lestmete kiht, ühe poole ees- ja tagaveerandite vahel selgesti eristatav vahesein puudub. Sellele vaatamata on nende piimanäärmete ja viimajuhade süsteem iseseisev ega ole omavahel ühenduses · Igal udaraveerandil on oma piimanäärmed ja nendega seotud viimasüsteem, mis suubub nisas asuvasse nisakanalisse · Lehma peapoolseid veerandeid nimetatakse eesveeranditeks ja sabapoolseid tagaveeranditeks. · Lüpsitehnilisest seisukohast peaksid veerandid olema ühesuurused, sest siis kulutatakse kõikide veerandite tühjakslüpsiks ühepalju aega ning väheneb veerandite tühilüpsi oht. · Kuigi eesmised nisad on üldjuhul suuremad, on eesveerandid ise tagaveeranditest siiski väiksemad ja nendes toodetakse ligikaudu 40% piimast.
annaabi.ee 
