Harper Lee ''Tappa laulurästast'' Tegelased : Jean Louise ''Nirksilm'' Finch, Jem Finch, Atticus Finch, Dill, Tom Robinson, Koll Radley, Alexandra Finch, Raamat räägib Finchide pere igapäevaelust läbi Nirksilma vaatevinkli. ''Tappa laulurästast'' peegeldab hästi 1930ndate ühiskonna tavasid. Teose üheks sõlmpunktiks on Tom Robinsoni, kes on neeger, süüdimõistmine Mayella Ewelli vägistamises. See juhtum määratakse Atticus Finchile, sest kohtunik Taylor usub, et ainult Atticusele on võimalus vandekohut natukene enne otsuse tegemist mõtlema panna. Kuigi tunnistajate ütlused on kohati arusaamatud ja ei anna kindlaid vastuseid toimunu kohta ja puuduvad otsesed
valgus teeb lavaruumi kõledaks ja õõvastavaks ning selle abil rullub laval lahti laste kujuteldav õudustetuba. Tavalist nö päevavalgust, mil kõik neutraalsed prozektorid on suunatud lavale, kasutatakse stseenide ajal, kus ükski märk ei vaja eraldi rõhutamist. Ainukesed prozektorid, mis põlevad kogu etenduse aja, on punktvalgustid redelite kohal. Hetkedel, mil ei põle ühtki teist valgusallikat, on lava atmosfäär intiimne, veidi unenäoline ning seisev-mõtlik (näiteks Nirksilma unenäo-stseen). Kõige huvitavamat valguslahendust on kasutatud etenduse lõpus, kui Atticus peab oma monoloogi ning ülejäänud tegelased istuvad rippuva valge riide taga, millele on tagantpoolt suunatud prozektorid, et joonistada näitlejate kujud kangale. Luuakse koos teiste märgisüsteemidega - eelkõige video ja muusikaga - nostalgiline ja mõtlemapanev tervik, mis võtab kokku etenduses olnud lapsepõlve ja mängulisuse temaatika. Valguskujundus muudab etenduse
Atticus näis vajavat lohutust. Ma jooksin tema juurde ja kallistasin ning suudlesin teda kõigest väest. "Jah, sir,saan küll,"kinnitasin ma talle. "Mister Tate'il oli õigus" Atticus vabastas end ja vaatas mulle otsa . "Kuidas nii?" "Noh, see oleks ju sama nagu tappa laulurästast, eks ole?" Minu jaoks avardus maailm ehk mille üle pani raamat mõtlema. Mulle meeldis see raamat väga, sest selles oli väga hästi kajastatud inimeste olemust. Vaadates inimesi läbi Jeani (Nirksilma)silmade saavad lugejad aru, et tegelikult on meie ühiskond ju rikutud. Peategelane puutub kokku vägivallaga, salakavalusega, pettusega, rassismiga ja tapmisega. Mind pani mõtlema see miks mr.Radley alati majas istub ja kunagi väljas ei käi, kuid raamatu lõpus kui ta päästis Jemi ja Jeani tekkis mul selline mõtte, et äkki autor tahtis Kollis kajastada heasüdamlikku inimest, kellel lihtsalt pole tahtmist näha või ta ei kannata seda ohtlikku, piinrikast, kurja, ebaõiglast maailma