UUU = Phe, CCC = Pro, AAA = Lys, GGG = ebastabiilne 2. Sünteetilised koplümeerid (CCC, CCA, CAC, ACC, CAA, ACA, AAC, AAA) sisaldasid kahte eri nukleotiidi: Pro, Lys (määratud) + Asp, Glu, His, & Thr 2. Sünteetilised polünukleotiidid: UCU CUC UCU CUC Ser Leu Ser Leu 1968: Robert Holley (Cornell), H. G. Khorana (WisconsinMadison), and Marshall Nirenberg (NIH). 4. Ribosoomidega seonduvad testid Nirenberg and Leder (1964) (ribosoomid, tRNA a/h, RNA trinukleotiidid). Sünteesi ei toimunud. Vaid üks laetud tRNA sidus trinukleotiidi mRNA UUU koodon tRNA AAA ( Phe) antikoodon mRNA UCU koodon tRNA AGU (Ser) antikoodon mRNA CUC koodon
aastal. Selgus, et geneetiline kood on toepoolest tripletne («kolmetaheline»), pidev (ilma «vahemarkideta») ja kattumatu (uhe koodoni «tahed» ei kuulu eelnenud ega jargnevasse koodonisse) ning geneetilise informatsiooni lugemine algab DNA kindlast punktist ja toimub uhes suunas. Cricki ja kaastooliste katsed ei naidanud aga seda, millised nukleotiidid triplettide koostises erinevaid aminohappeid kodeerivad. Esimesteks koodoni selgitajateks said USA teadlased Nirenberg ja Matthaei 1961.a. Teine etapp geneetilise koodi desifreerimisel algas 1964.a, kui Nirenberg ja Leder leidsid meetodi kindla nukleotiidijarjestusega trinukleotiidide sunteesimiseks. Kuna iga selline trinukleotiid maarab uhe aminohappe koha, onnestus luhikese ajaga, 1965. a lopuks, selgitada kogu geneetilise koodi «sonastik». Geneetilise koodi selgitamise eest anti Nirenbergile, Khoranale ja Holleyle 1968. aastal Nobeli preemia. Nende teadlaste tood tuleb lugeda uheks kesksemaks kogu
aastal. Selgus, et geneetiline kood on tõepoolest tripletne («kolmetäheline»), pidev (ilma «vahemärkideta») ja kattumatu (ühe koodoni «tähed» ei kuulu eelnenud ega järgnevasse koodonisse) ning geneetilise informatsiooni lugemine algab DNA kindlast punktist ja toimub ühes suunas. Cricki ja kaastööliste katsed ei näidanud aga seda, millised nukleotiidid triplettide koostises erinevaid aminohappeid kodeerivad. Esimesteks koodoni selgitajateks said USA teadlased Nirenberg ja Matthaei (1961). Teine etapp geneetilise koodi desifreerimisel algas 1964. a. Nirenberg ja Leder leidsid 1964. a meetodi kindla nukleotiidijärjestusega trinukleotiidide sünteesimiseks. Kuna iga selline trinukleotiid määrab ühe aminohappe koha, õnnestus lühikese ajaga (1965. a lõpuks) selgitada kogu geneetilise koodi «sõnastik». Geneetilise koodi selgitamise eest anti Nirenbergile, Khoranale ja Holleyle 1968. a Nobeli preemia
mRNA molekule, kas polü-U, polü-A või polü-C mRNA-sid ning radioaktiivse süsinikuga märgistatud 76 fenüülalaniini, nähti, et polü-fenüülalaniin moodustus ainult polü-U lisamisel translatsioonireaktsiooni. Sarnaseid katseid tehti ka teiste märgistatud aminohapete lisamisel reaktsiooni, varieerides samuti ka sünteetiliste mRNA-de nukleotiidseid järjestusi. 1964. a. töötasid Nirenberg ja Leder välja meetodi, mis võimaldas siduda ribosoomidega erinevaid aminoatsüül-tRNA molekule. Nad lisasid translatsioonireaktsiooni kolme nukleotiidi pikkusi kindla nukleotiidse järjestusega mini-mRNA-sid ja uurisid, millised aminoatsüül-tRNA molekulid milliste mini-mRNA-de puhul ribosoomidega seonduvad. Näiteks trinukleotiidid 5´-UUU-3´ ja 5´-UUC-3´ stimuleerisid mõlemad fenüülalanüül-tRNA Phe seondumist
mRNA molekule, kas polü-U, polü-A või polü-C mRNA-sid ning radioaktiivse süsinikuga märgistatud fenüülalaniini, nähti, et polü-fenüülalaniin moodustus ainult polü-U lisamisel translatsioonireaktsiooni. Sarnaseid katseid tehti ka teiste märgistatud aminohapete lisamisel reaktsiooni, varieerides samuti ka sünteetiliste mRNA-de nukleotiidseid järjestusi. 1964. a. töötasid Nirenberg ja Leder välja meetodi, mis võimaldas siduda ribosoomidega erinevaid aminoatsüül-tRNA molekule. Nad lisasid translatsioonireaktsiooni kolme nukleotiidi pikkusi kindla nukleotiidse järjestusega mini-mRNA-sid ja uurisid, millised aminoatsüül-tRNA molekulid milliste mini-mRNA-de puhul ribosoomidega seonduvad. Näiteks trinukleotiidid 5´-UUU-3´ ja 5´-UUC-3´ stimuleerisid mõlemad fenüülalanüül-tRNA Phe seondumist