olla tingitud elukeskkonnast. 19. sajandi keskel avastas Chadwick, et inimesed elavad haisvas keskkonnas ja alguse sai kanalisatsioon. tekkisid heategevad organisatsioonid. saksamaal kujunev välja politseiline tervishoiukorraldus-meditsiinipolitsei, st et riigi poolt surutakse peale teatav maksu- jm reeglistik. saksamaal pandi alus ka riiklikule haigekassade- ja soltsiaalsüsteemile. tekkis riiklik meditsiinikindlustus (Bismarck). inglismaal ninepence for fourpence (inimene ise paneb 4 penni, riik 3 penni ja tehas 2 penni). saadi aru, et riigi arengule aitavad lisaks kirjaoskajatele ja motiveritud inimestele ka terved inimesed. tööliskond hakkas organiseeruma -> tekkisid haigekassad-> tekkis vajadus arstide järele. algas nn meditsiiniline proletariseerumine ehk siis arstid hakkasid tegutsema vastavalt haigekassade ja kindlustusseltside ettekirjutustele. inglismaal ja usas olid haiglad, mis toimisid filantroopial (ehk
), vaid et põhjuseks on sotsiaalsed olud. Epideemiad tuleks seega võtta kui ohumärki poliitilises kontekstis. Virchow oli tänapäeva mõistes oma poliitilistelt vaadetelt vasakpoolne ning nõudis inimestele haridust jms. Ka riiklikule haigekassade- ja sotsiaalsüsteemile pani aluse Saksa seadusandlus kui 1883. aastal alustas Bismarck Saksamaal riikliku meditsiinikindlustusega. (1911. aastal sai Inglismaal Lloyd George ettepanek Ninepence for fourpence (Bismarcki eeskujul) hea vastuvõtu (see tähendas, et inimene ise paneb 4, tehas 2 ja riik 3 penni).) Olid kujunemas uued ajad, valimisõigus levis üha allapoole mööda sotsiaalset redelit ning poliitikutel oli vajadus kehvemal järjel elektoraadile "silma teha", lisaks leivale ja tsirkusele tulid poliitilisse diskussiooni tabletid ja haiglakohad. Rahvatervise teoorias oli sakslastel (kes teatavasti olid pioneerid labori- ja eksperimentaalteadustes) välja panna Max Joseph v
(-kindlustus). · Saksamaal kujuneb 18.-19. sajandi vahetusel välja aga politseiline tervishoiukorraldus meditsiinipolitsei (Johann Peter Frank), st, et nö "ülevalt poolt" riigi tasemelt, surutakse elanikkonnale peale teatav maksu- jm reeglistik. Riiklikule haigekassade- ja sotsiaalsüsteemile pani aluse Saksa seadusandlus kui 1883 a alustas Bismarck Saksamaal riikliku meditsiinikindlustusega. 1911 Inglismaal saab Lloyd George ettepanek (Bismarcki järgi), hea vastuvõtu Ninepence for fourpence. Inimene ise paneb 4, tehas 2 ja riik 3 penni. Poliitikutel tekkis võimalus elektoraadile silma teha, lisaks leivale ja tsirkusele tulid tabletid ja haiglakohad. Murrang oli alanud, kui saadi aru, et riigi arengule aitavad kaasa mitte ainult kirjaoskajad, motiveeritud jne inimesed, vaid ka terved. Teema muutus aktuaalsemaks sedamööda, mida laiemalt levis kodanike õigus valida ja hääletada.
annaabi.ee 
