Imikul võib esimeseks haigustunnuseks olla lühiajaline apnoe Kopsupõletik Kopsupõletik on kopsude parenhüümi haigus. Viiruslik või bakteriaalne Enamasti eelneb äge ülemiste hingamisteede viirusinfektsioon Tekib hingamisteede limaskesta turse ja sitke sekreet Hapniku juurdepääs kopsudesse on häiritud Haigus levib piisknakkuse teel Millised tunnused viitavad kopsupõletikule köha palavik kiirenendu hingamine roietevaheliste lihaste kasutamine e.retraktsioonid hüpoksia ninatiivahingamine kõhuvalu või valu rindkeres lapse üldseisund on häiritud Kuidas ravitakse? Voodireziim Piisav jook (sageli ja korraga vähe) Asend Palaviku alandamine Inhalatsioon AB bakteriaalse põletiku korral Köha ravimid ei kiirenda haigusest paranemist Haiglaravi vajab kui: alla aasta, ei võta suu kaudu ravimit, esineb hingamisraskus, muutub loiuks ja uimaseks Ravimite manustamine Ravimeid tohib lastele anda vaid juhul, kui need on tõesti vajalikud.
Vaatleme, kas esineb düspnoed ehk hingamishäireid. 3 Patoloogia Rõhutatud sissehingamine ehk inspiratoorne düspnoe või rõhutatud väljahingamine ehk ekspiratoorne düspnoe. Kussmauli hingamine on sage sügav hingamine koos abilihaste kasutamisega (roitevaheliste lihaste kasutamine või nn ninatiivahingamine), esineb näiteks metaboolse atsidoosi korral. Cheyne-Stokesi hingamine on periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine (ajukahjustuse sümptoom, ravimmürgistus, enneaegne vastsündinu). Jälgida, kas esineb difragmaalseid sissetõmbeid. Apnoe ehk hingamatus on hingamise peetus üle 20 sekundi, millega kaasneb
väga suured, mis tõttu võib laste hingamissageduse mõõtmisel kasutada mõlemaid meetodeid. Intubeeritud lapse hingamine on normaalne kui hingamissagedus on normipiires, laps on jumelt roosa ja ei kasuta hingamisel abilihaseid. Hingamispuudulikkuse tunnusteks on (vt tabel 5): · kui lapsel esineb tahhüpnoe · nahk on tsüanootiline; · esinevad inspiratoorsed sissetõmbed (kui laps hingab sisse, tõmbuvad roidevahemikud ja/või sternumi alumine osa sisse); · ninatiivahingamine igal sissehingamisel. Kui leidub üks või mitu ülaltoodud sümptomit, peab õde muutustest informeerima arsti. Samuti peab õde tegema märkmeid kõikidest hingamise muutustest, normist kõrvalekalletest osakonnas kasutusel olevasse õendusdokumentatsiooni (Tunell 1998, Rennie jt 1999, Lauri & Lehti 2000). Õde peab vastutama, et laps hingaks ja jälgima lapse jume muutust. Kõikidest hingamise
annaabi.ee 
