tstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka rekreatsiooniline ja esteetiline vrtus: populaarne on nii ldine kalapk kui ka sportkalapk, esteetilist vrtust omavad kalad niteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususmbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Kalade vlimust iseloomustab piklik keha ning lpuste ja paaris- ning paaritute uimede olemasolu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lpusepiluni), kereks (viimasest lpusepilust prakuni) ja sabaks (prakust keha lpuni). Kaladena ksitletakse tavaliselt klasse sstikkalad, srsuud, khrkalad, luukalad, vihtuimelised ja kopskalad.
populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Lõhe Välimus Kalade välimust iseloomustab piklik keha ning lõpuste ja paaris- ning paarituteuimede olemas olu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lõpusepiluni),kereks (viimasest lõpusepilust pärakuni) ja sabaks (pärakust keha lõpuni). Kaladena käsitletakse tavaliselt klasse süstikkalad, sõõrsuud, kõhrkalad,luukalad, vihtuimelised ja kopskalad. Kala ehitus Kalade evolutsioon Kivistised on näidanud, et kalad on evolutsioneerunud enam kui 500 miljonit aastat. Kõige primitiivsemateks peetakse pihklaste (Myxiniformes) seltsi.
Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette. Seega on kaladel kehaväline viljastumine. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega. Kalade välimus Kalade välimust iseloomustab piklik keha ning lõpuste ja uimede olemasolu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lõpusepiluni), kereks (viimasest lõpusepilust pärakunii) ja sabaks (pärakust keha lõpuni).Kaladena käsitletakse tavaliselt klasse süstikkalad, sõõrsuud, kõhrkalad, luukalad, vihtuimelised ja kopskalad. Millised tegurid mõjutavad Eesti kalastikku? Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud
24. Nimetage Eesti 3 kõige sügavamat järve, kus sügavust üle 30m ja põhjas puudub hapnik. V: Rõuge Suurjärv, Väike-Palkna, Koorküla Valgjärv 25. Millised neist kalaliikidest on fütofiilsed(4) millised on litofiilid(2)? V: Lito-rääbis, luts, ahven; Füto-haug, nurg, linask, latikas 26. Kuidas mõõdetakse kaladel standardpikkust ja täispikkust? Kellel mõõdetakse Smitti pikkust? Näita joonisel. V: Standard- ninamikust soomuskatte lõpuni(enne saba); Täispikkus- ninamikut sabauime lõpuni; Smitti-lõhilastel 27. Püüdsime 1150g linaski. Kuidas aru saada, kas see kala on emane? Kuidas eristada isast ja emast linaskit? V: kõhuuime esimese kiire järgi (tugev, siis isane) 28. 20.saj alguses ja Eesti Vabariigi aegu käidi Peipsil kalal ja veeti püüniseid hobustega. Millisest puust tehti vanasti reejalased? Aga mõrravitsad? V: Reejalased-kask, kuusk; Mõrravitsad-pihlakas 29
Kaal arvatakse sinivaala olevat 150-200 tonni, see on rohkem kui 30-nel aafrika elevandil, kes on suurim tänapäeva maismaaloom. Süda kaalub tal üle poole tonni, südame veresoonte läbimõõt on umbes 30cm, aordid on nagu vihmaveetorud. Kopsud mahutavad kuni 14 m3 õhku, see on väikese toa maht. Keele mass on 4 tonni, sellele mahub vabalt seisma elevant või sõiduauto. Sinivaala keha on sihvakas, pea madal ja lame, laia suuõõnega. Ninamikust poole kehapikkuseni on 55-68 nahakurdu. Loivad on ahtad, need talitavad sügavustüüridena ja põõretel. Seljauim on väike, asub kaugel taga. Sinivaala saba on horisontaalsete labadega. Uimepooled lamedad ja jäigad nagu autokumm. Saba lükkab keha vees edasi nagu laeva propeller. Vaal tõstab ja langetab saba suurte lihastega, mis kinnituvad selgroo üla-ja alapoolel. Uimelihased moodustavad vaala kehast kolandiku.
olukorra parandamiseks tuleb vähendada kalastussuremust ning tõhustada kontrolli, takistada alamõõdulise kala püüki. /35/ Ahvena bioloogiline materjal koguti 2006-2007.a. kevad/sügis Pärnu lahes (Liivilaht). Joonis:3. Ahven 13 3.2. Bioloogilise materjali ettevalmistamise meetodid Proovide bioloogilise analüüsi käigus on määratud analüüsitavate bioloogiliste objektide/ bioindikaatorite: 1. täispikkus: TL, sentimeetrites (ninamikust sabauime lõpuni) 2. individuaalne kehamass: TW, grammides 3. sugu: F-emane; M-isane; JUV-juveniil (noorvorm, kellel palja silmaga pole sugu võimalik määrata), FM-sugu määramata 4. kuuepallilise skaala järgi suguküpsusaste: I VI, järgi I,II (mittesuguküps); VI (vahetult pärast kudemist); II-V (küpsemine-st. eriti intensiivne toitumine ja akumuleerumine) vanuse määramiseks eemaldati ahvenatel lõpuskaaneluu (operculum) (kummagi silma
annaabi.ee 
