Tartse on ratasaniku kilp. Pavese jalaväelase kilp. Ammuküttidele kasulik. Laternkilbil oli mitu funktsiooni: harpuunid, mõõk, kilp ja latern (vastase pimestamiseks). Rusikakilp oli väike, levis vehklejate ja kahevõitlejate kasutuses. Raudrüüde täienedes vähenes kilbi osatähtsus ja hiljem kaob kasutuselt. Kiiver. Laastkiiver koosneb erinevatest osadest, laastud ja ring võivad olla pronksist ning vahemik on raudplaatidest või ka vastupidi. Viikingikiiver on koonusekujuline, ninakaitsega; on ka näokaitsega kiiver, kus on silmaavad; kolm erinevat põhikuju: ümar ja ninakaitsega, kiivri peaosa on lame, servad kaarduvad kiivril väljapoole. Pottkiiver meenutas potti, auke oli vähe ning võis tekkida õhupuudus. Beckenhaube / Basineti ninakaitset sai tõsta ja langetada, kiivri serva külge kinnitatud rõngastest tehtud rippuv kaelakaitse, mask kinnitub ühe koha pealt otsmiku külge. Raudkübarat kasutasid jalaväelased, laia äärega, mis kaitses ülevalt tulevate
lapsi. Kuid kui prantsuse rüütlid nägid, et ei suuda võita, andsid nad alla ja nõudsid, et inglise rüütlid käituksid nendega sõjareeglite kohaselt. Inglise rüütlid otseloomulikult ei tapnud enda klassi mehi ja võtsid nad vangi. See on perfektne näide, kuidas rüütellikkus esines ainult rüütlite vahel, alamklass aga pidi maksma nende näilise rüütellikkuse enda eludega kinni. Rüütlil oli suurepärane relvastus ja kaitserüü. Tüüpilisel 11. sajandi rüütlil oli ninakaitsega kiiver, mis vastavalt kuuluvusega teatud gruppi võis olla keegli või pagoodikujuline või hoopis neljakandiline. Kukalt kaitses rippuv raudkettidest kardin, mis andis ka lisakaitset õlgadele. Rüütli põhiliseks kaitseks oli pikk, reiteni ulatuv öösärgitaoline poolpikkade varrukatega raudrüü. Rikkamad rüütlid kandsid täiendava kaitsena ka käsivarre või säärekaitseid. Pikk rüü koosnes enamasti kas nahksele hamele õmmeldud või
Rusikakilp saab laiemalt tuntuks 15. ja 16. saj kahevõitluses aga kas neid lahingus üldse kasutati on kaheldav. Igasuguseid huvitaid kilpe on eksisteerinud nt laternkilp, kahevõitluskilp- kahe teravikuga kilp ning võitluses mud relva peale kilbi ei kasutatud. KIIVRID Peale kaitsevahendina on kiiver olnud ka alati ehe ja sümboolne tunnus. Ida-Euroopa keeltesse germaani keeltest helm. Ka nimed nt Helmut, Wilhelm tahtejõuline kaitsja. Viikigikiiver, koonusekujuline ja ninakaitsega. Ajaloolistes muinaseestlaste peades on kujutatud imelikku kiivrit, millise eksisteerimise kohta pole ühtki tõendit. Kiivri leiud varasemast keskajast üliharvad. Kasutati tõenäoliselt ära ümbertöötluses. 12. saj aga on vähe kiivrit levinud, kasutati rõngasrüüd, millel oli rõngaskapuuts, siiski on arvamus, et kapuutsi all kasutati servelieri hästi ligi pead olevat kiivrit. Bacinet või Beckenhaube keskaja üks
annaabi.ee 
