sagitaaltelje (lähendamine, eemaldamine). Nt proksimaalne käeliiges sadulliiges liikumine samuti ümber frontaal- ja sagitaaltelje. Ent lisandub ka koonusliikumine. Nt pöidla randme-kämbla liiges 15. Kolmeteljelised liigesed Keraliiges liikuimine ümber kolme telje. Täheldatakse ka koonusliikumist. Nt õlaliiges. 16. Lülisamba osad 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa 17. Lülisamba lüli ehituse põhimõte iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. 18
sagitaaltelje.. Nt pöidla randme-kämbla liiges. 10.Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Kõige vabam ja liikuvam liiges on keraliiges ! 1.)Keraliiges-toimub liikumine mistahes telje umber(õlaliiges) 2.)Keraliigese erivarjant pähkelliiges(puusaliiges) 3.)Keraliigese erivarjant lameliiges( randme-kämblaliiges) 11.Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa Kaelalülide keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Rinnalülid on suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne Õndraluu 4-5 mandunud kokkukasvanud lülist. Inimese eelkäija saba rudiment. 12
asetseva telje ümber: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähenemine ja eemaldumine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja- ja sissepoole vertikaaltelje ümber. Täheldatakse ka koonusliikumist. Nt õlaliiges. Keraliigese erivariantideks on pähkelliiges (nt puusaliiges) ja lameliiges (nt randmekämbla liiges). 14. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: lülisammas koosneb 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa. 15. Selgroolüli ehituse põhimõte: iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. 16
Kõige vabam ja liikuvam liiges on keraliiges ! 1. Keraliiges-toimub liikumine mistahes telje umber(õlaliiges) 2. Keraliigese erivarjant pähkelliiges(puusaliiges) 3. Keraliigese erivarjant lameliiges( randme-kämblaliiges) 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud. Lülisammas koosneb 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraluuossa. 17. Lülisamba lüli ehituse põhimõte. Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. 18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülide 1 iseloomulik tunnus.