sulavkaitsmetega, siis erinevate nimivooludega sularite rakendustunnusjooned ei tarbijate tööreziimi halvenemist. Seega tuleb elektrisüsteemi parema tööreziimi saavutamiseks vähendada lõiku; kindluse mõttes sularite nimivoolud peavad erinema kahe astme võrra. voolu ja pinge vahelist faasinihet s.t. parandada võimsustegurit. b) kõrgemas astmes kasutatakse kaitselülitit, madalamas sulavkaitsmeid; probleeme Optimaalse võimsusteguri saamiseks kompenseeritakse induktiivset reaktiivõimsust kas elektriseadmete selektiivsuse tingimuse täitmisega ei tekki
poolist koosneb ankrumähis. Kas mähis Ra paistab olevat ühe- või kahekihiline? Kuidas on orienteeritud ankru võlli V (telje) suhtes ikke, pooluste ja ankrusüdamiku plekid? Miks selline, aga RT mitte teistsugune orientatsioon? A Märkige protokolli üles generaatori sildiandmed (nimivoolud, nimipinge). Kontrollige, kas reostaadid, Joonis 12. Sõltumatu e võõrergutusega mõõteriistad, ergutusvooluallikas generaatori karakteristikute ülesvõtmise sobivad generaatori katsetamiseks ja skeem: Ue ergutusmähise re toite- karakteristikute ülesvõtmiseks. allikas, Re ergutusvoolu reguleerimise reostaat, Ae ergutusvoolu mõõtmise
magnetvoog φ, mis sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühedada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neid vool I2. Nende tööpõhimõtteks on elektromagnetiline induktsioon-primaarmähisesse juhitav vahelduvvool I1 tekitab terassüdamikus vahelduva magnetvoo amplituudiga φ, mille muutumine indutseerib mõlemas mähises emj. Parameetrid: nimivõimsus, nimipinge, nimivoolud, võimsuskaod, lühisepinge, tühijookusvool 35. Magnetvõimendi Ehk magnetmuunduri puhul kasutatakse ahela lülitamiseks ferromagnetilise südamikuga induktiivpooli omadusi. Eraldi juhtmähiste ning sisemise positiivse tagasiside abil saab ferromagnetilise südamiku viia hõlbsasti küllastamata olekust küllastunud olekusse või vastupidi ning sellega muuta palju jõuahelasse lõlitatud induktiivpooli reaktiivtakistust. Magnetvõimendeid kasutati põhiliselt madalpingeahelates ning nende
vabastite tööelementidest läbi juhtida vajaliku tugevusega vool. Teimimiseks vajaliku voolu saamiseks kasutatakse mitmesuguseid koor- musseadmeid ja stende või väikepingetrafosid. Teimimine seisneb näiteks ka isolatsiooni katsetamises normaal- selt kõrgema pingega (kõrgepingeteim). Sulavkaitsmeid ei ole võimalik teimida, sest need on ühekordse toimega, küll aga tuleb nad mootori tehnilise hooldamise ajal järele vaadata. Järelvaatustel kontrollitakse, kas sularite nimivoolud (vool, pinge) vastavad ettenähtule. Termoreleesid teimitakse samades tingimustes, milles ta töötab, s.t. kui relee töötab lahtiselt, siis ka teimitakse teda lahtiselt; kui aga relee töötab kinnises käivitis, toimub ka teimimine sealsamas. Normide järgi peab relee rakenduma töösoojast olukorrast vähemalt 20 minuti jooksul 1,2 kordsel koormusel. 24 Vaatleme üksikasjalikumalt kõige kasutatavamate bimetallreleede
Täpne prognoos nõuab kõigi nende faktorite kvantita- tiivset hindamist tulevikus. Tarbimise ja koormuse prognoosi väljundiks planeerimisel ja projek- teerimisel on üldiselt • aastane energiamüük (tarbimine) (kWh) • aasta tippkoormus (koormusmaksimum) (kW) Eelkõige pakuvad huvi aastased tippkoormused, kuna just nendega on määratud projekteeritava võrgu ja tema elementide vajalikud edastusvõi- med (liinijuhtide ristlõiked, trafode võimsused, aparaatide ja seadmete nimivoolud jms). Tarbimise mahud on vajalikud majanduslikul analüüsil müügitulemite, aga ka käidukulude ja energiakadude hindamiseks. Tavaliselt prognoositakse kõigepealt aastane energiakogus ja siis selle alusel aasta tippkoormus. Aastane energiamüük on integraalne näitaja, mis sõltub vähem ilmastikust ja teistest juhuslikest mõjudest, samuti on sageli, eriti Eesti tingimustes ja eriti madalamatel pingeastmetel statistika kättesaadav just energiate kohta.
võimsustegur ja suuruste ajadiagrammid. Pikkade kaabelliinide korral tuleb arvestada nende aktiivtakistust. Kõrgharmoonilise kooseisuga voolu puhul kaablis on märkimisväärselt olulised jaotatud induktiivsused ja mahtuvused. Seega tuleb vältida või piirata resonantsnähtusi ja pingete ning voolude kuju moonutusi. Alalisvoolu puhul määravad toitevõrgu kvaliteedi peamiselt sisend-nimipinged ja sisend- nimivoolud. Kvaliteedinäitajate hulka kuuluvad siin püsi-ja dünaamiline stabiilsus ning häiringute kestus ja korduvus. Olulised kvaliteedinäitajad on pulsatsiooni tase ja sagedus, väikese võimsuse korral omavad tähtsust elektrilised takistused. Need parameetrid aitavad määrata sisendvoolu mõju väljundpingele, kommutatsiooni liigpingeid ja pingelangusi koormuste suurenemisel ja vähenemisel. Soovitud muunduril peab olema vajalik väljundvõimsusvahemik. Nõuded muunduri väljund-ja