VALIM ÜLDKOGUM STATISTILINE ANDMESTIK OBJEKTID, TUNNUSED, VÄÄRTUSED ANDMETE e TUNNUSTE TÜÜBID 1 KIRJELDAV STATISTIKA 1. Tabelite koostamine 2. Graafikud ja joonised 3. Lihtsamate karakteristikute arvutamine Andmetabeli koostamine Iga objekt saab endale tabelis ühe rea, Iga tunnus omale ühe veeru ja iga väärtus ühe lahtri. 2 NIMITUNNUSED (näi. Rahvus: eestlane, venelane, soomlane ..) Nimitunnusel ei ole väärtused üheselt järjestatavad, järjestunnusel on!) JÄRJESTUSTUNNUSED (nt. Haridustase: algharidus, põhiharidus, keskharidus) Järjestustunnusel ei ole väärtuste vahemikud võrdsed, arvtunnusel on) ARVTUNNUSED (näit vanus: 23.a, 27 a, 32 a ..) Arvtunnused väheste erinevate väärtustega (nt laste arv: 0,1,2,-...) Arvtunnused paljude erinevate väärtustega (nt palk 9900, 10450, ...
kohta meie poolt püstitatud järeldused, oletused kehtivad. Mõõtmiseks valitud (uuringusse kaasatud) üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Valimi tingimused: Juhuslik – kõigil üldkogu liikmeil on võrdne võimalus sattuda valimisse. Esinduslik – samad proportsioonid, mis on üldkogus, peavad olema ka valimis. Piisavalt arvukas. Tunnused- nimi, järjestus, intervall, binaarne. Võtmeküsimused: Kas väärtused on järjestatavad? Kas skaalavahemikud on võrdsed? Nimitunnused nimi, sugu, perek. seis, elukoht, maakond. Väärtused ei ole üheselt järjestatavad Järjestustunnused rahulolu, haridustase. Järjestustunnuste puhul on tunnuse vastusevariandid intensiivsuse põhjal järjestatavad. Samas ei pea skaalapunktide vahed tingimata võrdsed olema. Tüüpilisteks järjestustunnuse näideteks on haridustase, igasugused meeldivuse ja rahulolu hinnangud. Väärtused on üheselt järjestatavad aga vahemikud ei ole võrdsed, saab arvutada mediaani.
Nii võivad tunnuse ,,haridus" võimalikud väärtused olla näiteks ,,algharidus", ,,põhiharidus", ,,keskharidus" ja ,,kõrgharidus", aga tunnuse ,,vanus" väärtused näiteks arvud ,,12", ,,27", ,,6" jne. Näeme, et andmed ehk väärtused võivad olla nii arvud kui ka sõnad. Kolm tunnuste põhitüüpi Õigeks analüüsimeetodi valikuks tuleb osata teha vahet vähemalt kolmel tunnuste põhitüübil: nimitunnusel järjestustunnusel intervalltunnusel Nimitunnused ja järjestustunnused Nimitunnused - nt rahvus: eestlane, venelane, soomlane ... NB! Nimitunnusel ei ole väärtused üheselt järjestatavad, järjestustunnusel on! Järjestustunnused - nt haridustase: algharidus, põhiharidus, keskharidus, ... NB! Järjestustunnusel ei ole väärtuste vahemikud võrdsed, intervalltunnusel on! Intervalltunnused Intervalltunnused, sh arvtunnused - nt vanus: 27 a, 32 a, 51 a ... Intervalltunnused väheste erinevate väärtustega - nt
kõigi meid huvitavate tunnuste lõikes - statistika terminoloogiast lähtudes on need väärtused. Nii võivad tunnuse „haridus“ võimalikud väärtused olla näiteks „algharidus“, „põhiharidus“, „keskharidus“ ja „kõrgharidus“, aga tunnuse „vanus“ väärtused näiteks arvud „12“, „27“, „6“, jne. (Arvuti kasutamine uurimistöös (http://aku.opetaja.ee/)) Andmete analüüsi kontekstis on oluline teha vahet nelja erineva tunnuse tüübi vahel: ! Nimitunnused – tunnused, mille väärtused moodustavad kategooriad, kuid neid kategooriaid ei saa omavahel järjestada. Nt. rahvus (eestlane, venelane, soomlane, muu); eriala (psühholoogia, informaatika, matemaatika, geoökoloogia, sotsioloogia). ! Binaarsed tunnused – tunnused, millel on vaid kaks väärtust. Nt. sugu (mees, naine); nõustumine (olen nõus, ei ole nõus). ! Järjestustunnused – tunnused, mille väärtused moodustavad kategooriad ning neid saab omavahel järjestada
annaabi.ee 
