Asünkmootori nimivõimsus määratakse valemiga P=T*w. Asünkroonmootori stabiilse töö piirkond on vääratuslibistuse ja 0libistuse vahel. Tavalise lühisrootoriga asünkroonmootori moment on max lähedal kui libistus on piires s=0... 0,05; käivitusel. Asünkroonmootori käivitusmomendi suurendamiseks kasut faasirootoriga masinat; sügavuuretega rootorimähist; kaksikuuretega rootorimähist. Asünkroonmootori sagedusreguleerimisel on tingimata vaja sageduse tõstmisel üle nimisageduse tõsta pinget võrdeliselt sagedusega; sageduse langetamisel alla nimisageduse langetada pinget võrdeliselt sagedusega. Kuidas mõjub faasipingete mittesümmeetria asünkroonmootori tööle? Libistus ja kaod suurenevad; käivitusmoment langeb. Kui 3faasilise asünkroonmootori üks toitefaas katkeb siis mootor ei käivitu; mootori töö ajal ülejäänud faaside vool suureneb 1,7 korda. Kas sünkroongeneraatori ergutusvoolu muutmisega saab muuta generaatori pinget? Saab
t generaatorite rootorite vaheline nurk, täpsemalt elektromotoorjõudude faaside erinevus ei tohi ületada kindlat väärtust. Eesti kuulub ühtsesse sünkroniseeritud süsteemi koos Venemaa, Valgevene, Läti ja Leeduga. 50. Millisel sagedusel töötab Eesti elektrisüsteem, mis põhjusel võib see muutuda ning kuidas sagedust reguleeritakse? · Sagedusel 50Hz. · Sageduse reguleerimine · Tarbijaid tuleb varustada elektrienergiaga nimisageduse juures. Seejuures peab 3-faasiline vahelduvvoolusüsteem olema sümmeetriline ning pinged faasides siinuselised. · Sageduse väärtus sõltub sellest kui täpselt vastab võimsuse genereerimine tarbimise muutumisele. · Sagedust reguleerivad generaatorid, mis on lülitatud ühtsesse vahelduvvoolusüsteemi ning need pöörlevad sünkroonselt. See tähendab, et nende pöörlemise nurkkiirused on sellised, et pinged generaatori klemmidel on
vastava momendi tekitamine ning selleks sobiva pinge rakendamine mootorile [13]. Sageduse ja pinge reguleerimine sobib hästi valdavalt püsitalitluses töötavate mootorite puhul, kui sagedus ja pinge muutuvad suhteliselt aeglaselt [4]. Väikestel sagedustel hakkab mootori moment vähenema, sest üha suuremat tähtsust etendavad kaod mähise aktiivtakistusel. 6.3. Väljatugevuse vähenemine nimisagedusest suurematel sagedustel Mootori sageduse suurenemisel üle nimisageduse peab mootori toitepinge jääma konstantseks. Sellisel juhul hakkab mootori vool ja järelikult ka magnetvälja tugevus vähenema ning mootor läheb üle vähendatud väljatugevusega režiimi (field weakening mode). Mootori poolt arendatav moment hakkab vähenema, kusjuures libistus ja võimsus jäävad muutumatuks. Välja nõrgenemise väheneb moment pöördvõrdeliselt 1 M
annaabi.ee 
