1. katsekeha mass määrati kaalumise teel täpsusega 0,5%. Mõõtmistulemused esitati kolme kehtiva numbriga ja kanti tabelitesse 4.1 ja 4.2. 3.3 Veeimavuse määramine vastavalt standardile EVS-EN 12087:1999 ,,Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikaajalise veeimavuse määramine sukeldumise teel" Katseks võeti vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC hoitud kahe tootepartii peale kuus nimipaksusega katsekeha (200x200)±1 mm. Määrati katsekehade mõõtmed vastavalt punktile 3.1. Määrati kuivatatud katsekehade massid m 0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28 oC, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoiti vees 7 ööpäeva, siis võeti veest välja ja eemaldati niiske lapiga üleliigne vesi ning määrati kohe veega immutatud katsekehade mass
kahte korrapärase kujuga katsekeha (plaati). Korrapärase kujuga keha maht V br arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Katsekeha mõõtmed määratakse vastavalt punktile 4.1. Kastekeha mass m määratakse kaalumise teel täpsusega 0,5%. Mõõtmistulemused esitatakse kolme kehtiva numbriga, tiheuds arvutatakse valemiga [1] ja kantakse tabelisse 5.1. 4.3. Veeimavuse määramine Katseteks võetakse vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC hoitud 6 nimipaksusega katsekeha [(200*200)±1] mm. Määratakse katsekehade mõõtmed vastavalt punktile 4.1. Määratakse kuivatatud katsekehade massid m0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28oC, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoitakse vees 28 ööpäeva, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe veega immutatud katsekehade mass m28
proovikehamaht [cm3].Kehamahl anulalakse kehageomeetrilistestm6Stmetestlehtudes(m6otuistulemusedpunkti 4-1 p6hjal). Katsekehamassmeiirafaksekaaludest{psusega0,5% Sooiusiolatsioonimateriali tihedusem:i:iramisetulemusedon loodud punktis 5.1 4.3Soojusisolatsioonmaterjalide veeimavusemeeraminevastavalt standardileEVS-Eltl{2087:1999 "Ehituaeskasutatavad soojustusmaterjalid.PikaajaliseveeimavusemeaIaminesukeldamise teel". Katseteksvoetaksevzihemalt6 tundi temperatuudl(23 i 5)oC hoitud neli nimipaksusega [(200.200]rl I mm katsekeha-Meerahksekatskehade m66trnedvastavaltpunktile 4.1.2. Maarataksekuivatatudkatsekehade massidmotapsusga0,1 g. Katsekehadasetatakse vette,mi1letemperatuuron l8 kuni 28'C, nii et katsekehaaluminepind oleks 8-12 mm allpool veetasapinda.Katsekehasidhoitaksevees28 ddpiev4 siis voetakseveestvelja ja eemaldatakse niiske lapigaiileliigne vesi ning maardaksekohe veegaimmutatud katsekehade massm2gVeeimavusmahujirgi arvutataksevalemist
Küttekoletes kasutatakse spetsiaalseid kive samottelliseid (tulekindlus kuni 17000C), dolomiitkivid jm. 3.2. MÖRDID. Mördid liigitatakse järgmiselt: - põhimört (mört) tsementmört, lubitsementmört, lubimört; - kergmört, täitematerjaliks kasutatakse perliiti, pimssi, keramsiiti, granuleeritud tuhka, võib kasutada ka muid proovitud materjale; - peenmört on mõeldud kasutamiseks vuugis nimipaksusega 1...3 mm. Täiendavalt liigitatakse mörte survetugevuse (fm) põhjal, mördi survetugevus määratakse analoogilislt kivi normatiise survetugevuse määramisele. Mörte võib iseloomustada ka kaalusuhtega, näiteks 1 : 1 : 5 (tsement : lubi : liiv). Põhimördi survetugevus peaks olema armeerimata vuugis vähemalt fm = 1 N/mm2, armeeritud vuugis fm = 2,5 N/mm2. Kergmördi ja peenmördi survetugevus peaks olema vähemalt fm = 5 N/mm2.
Voltri 22 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ 3.2 Mördid Müüritise loomiseks on kivid omavahel vaja siduda mördiga. Mördi koostis on tavaliselt side- aine, liiv ja vesi. Mört liigitatakse põhimördiks(mördiks) ja peen- või kergmördiks vastavalt mördi koostisele. Põhimördi täitematerjaliks kasutatakse üldiselt kvartsliiva. Peenmört on mõeldud kasutamiseks horisontaalvuukides nimipaksusega 1 ... 3 mm. Kergmörtide täitematerjaliks kasutatakse perliiti, pimssi, keramsiiti, granuleeritud tuhka või klaasi. Võib ka kasutada muid proovitud materjale. Täiendavalt liigitatakse mörte arvutusliku survetugevuse ehk margi põhjal, tähistades seda tähega M, millele järgneb mördi survetugevus MPa-tes, näiteks M5. Mörte võib iseloomus- tada ka kaalusuhtega, näiteks 1: 1: 5 (tsement:lubi:liiv). Mördil peavad olema järgmised vajalikud omadused:
piirid sõltuvalt niiskusesisaldusest. 1.4.2 Ehituskonstruktsiooni omakaal Põrandad, seinad, vaheseinad (1) Vaheseinte omakaalu võib arvestada ühtlaselt jaotatud koormusena. (2) Soojakao või konstruktsiooni omakaalu vähendamiseks mõeldud tühimikke konstruktsioonis võib võtta arvesse. (3) Tehases valmistatavate monteeritavate vahelaedetailide (talad, paneelid) omakaal määratakse tootja andmete põhjal. Kui betoonplaadi paksus kõigub võrreldes nimipaksusega üle ± 5% , tuleb seda alaliskoormuse määramisel arvesse võtta (vt. EPN-ENV 1.1). (4) Müüritise kaalu arvestamisel tuleb arvestada ka mördi kaalu. Katusekonstruktsioon (5) Katuse omakaalu määramisel lähtutakse lähtutakse komponent- materjalide kaalust ja geomeetriast (andmed tavaliselt tootjalt). ... Välisvooder, viimistlus (7) Välisvoodri hulka loetakse ka selle kinnitusdetailid ja isolatsioonikihid
annaabi.ee 
