Aafrikas ca 100 000 a tagasi Muutused materiaalses kultuuris alles 60 000 a hiljem: Ca 50 000 a tagasi laasttehnika Lõuna-Aasias Ca 40 000 a tagasi kunst Lõuna-Euroopas Ca 38 000 a tagasi – iseloomulik laasttehnika Euroopas Ca 30 000 a tagasi – neandertallaste kadumine Neandertallane vs tänapäeva inimene Neandertallane on: • jässakam • jõulisem • pisut suurema ajumahuga • massiivsete jäsemete luudega Moustier’ kultuur 300 000-40 000 a tagasi, seostatud neandertallastega. Nimimuistis: koobas Edela-Prantsusmaal Kildtehnika, peamised tööriistad: nooleotsad ja kõõvitsad Aurignac'i kultuur Dateering: 47 000 – 35 000 a tagasi Nimimuistis: leiukoht Lõuna-Prantsusmaal Iseloomulikud luust ja sarvest nooleotsad Hohle Fels'i Veenus (mammuti-kihvast), leiti 2008 Svaabi-maalt (tänapäeva Lõuna- Saksamaa), dateering: ca 35 000 aastat tagasi Gravetta kultuur Dateering: 32 000 – 22 000 aastat tagasi Levikuala: enamik Lõuna-Euroopat
Karanovo asulas seal elati varaneoliitikumist kuni pronksiajani, kultuurkiht 12 m paks. Karanovo kultuuri asulakohad olid kasutusel pikka aega. Kasvatati nisu ja otra, loomadest kitsi ja lambaid. Mõned uurijad ei pea Karanovot omaette kultuuriks, vaid üldistavad kogu Kagu-Euroopa selle perioodi kultuurina Starcevo-Körösi kultuuri. (7.5. at eKr või u 55004500 eKr). Kultuur levis laial alal Ungaris (Körös), end Jugoslaavias (Starcevo, Vinca), Kreekas, Bulgaarias, Rumeenias. Starcevo nimimuistis asub Serbias Belgradi lähedal, Doonau põhjakaldal. Piirkonna vanim paikne asustus, elanikud tegelesid veel ka küttimise ja korilusega. Keraamika algul üsna jämedakoeline, aja jooksul muutus see pareminitöödelduks, hakati maalima. Körös on kultuuri Ungaris levinud haru, nimi Körösi jõelt. Keraamika suhteliselt sarnane, maalitud nõusid vähem. Starcevo-Körösi kultuur levis suurel alal erinevates loodustingimustes. Siin viljakaid
cm pikkused naisekujukesed, kelle keha on sageli rõhutatult lopsakate vormidega ja nägu 26 kas puudub või on antud väga stiliseeritult. Kultuur on tuntud ka koopamaalidest ja luudest ehtest. Solutre kultuuri (u 20 00016 000 eKr) nimi tuleb taas Prantsusmaa leiukohast. Kultuur ilmus äkki ja sama ootamatult ta ka kadus. Oletatakse, et ta tulenes Perigordi ja Aurignaci kultuuri traditsioonidest, aga see ei ole kindel. Nimimuistis Solutre on tulekivi töötlemise koht ja kultuuri tuntaksegi ennekõike tema arenenud tulekivitöötlusest. Esemetest olid juhtivaks tulekivist nooleotsad, aga samuti ühepoolse kisuga nooleotsad, luunõelad. Kultuuri elanikud tegelesid palju küttimisega ja spetsialiseeritud jahiga. Solutrest on aegade jooksul saadud massiliselt hobuseluid. Suurem osa neist on leitud ühe kaljujärsaku alt. Tuues paralleeli Ameerika indiaanlaste piisoniküttidega, oletati seal toimunud massilist jahti
annaabi.ee 
