valimiseks. (Ti 2 * ti ) Tekv = => tvk + p * t p + * (t käiv + t pid ) 3. Arvutame mootori valikuks vajaliku arvutusliku võimsuse Parv = Tekv * n => Parv = 45,0 * 105 =4720W=4,72KW 2 4.Valime mootoriks -61 nimiandmetega Pn = 6 kW, In = 32,6 A ja n = 0,835. 5.Et arvutada mootori nimimomenti arvutame eelnevalt mootori ankrutakistuse ning mootorikonstruktsiooni ja magnetvoo vahelise korrutise c. => = 0,557 => = 1,92 V*s 6.Nüüd saamegi arvutada mootori nimimomendi Tn=In*c => Tn=32,6*1,92=62,6N*m Selgub, et tingimus Tn Tekv on täidetud (62,6 > 45,0 N * m). 7.Kontrollime valitud mootorit ülekoormusele tingimuse 2,5 * Tn Tmax,kd järgi. 2,5 * Tn = 2,5* 62,6 =156 < 160 N * m.
4.3. Lainetalitus Lihtsaim samm-mootori juhtimisviis on ühefaasiline talitlus, mille puhul pingestatakse ainult ühte mähist korraga. Meetodi puuduseks on saavutatava momendi väiksus, rootori võimalikud asendid on nt kahefaasilise kahe hambaga mootori korral 0°, 90°, 180° ja 270°. 4.4.Samm-mootori koormamine Samm-mootori poolt arendatav moment sõltub lülitussagedusest ja järelikult ka mootori pöörlemiskiirusest. Mootorid arendavad tüübisildil näidatud nimimomenti ainult väga madalatel kiirustel. Pöörlemiskiiruse suurenemisel arendatav moment väheneb, mis teatud kiiruse puhul võib ajami viia vääratustalitlusse, mida iseloomustab sünkronismist väljalangemine ehk sammukadu. Taolise momendikarakteristiku põhjuseks on mähiste induktiivsus. Mähiste pidevate ümberlülitamiste tõttu tekitavad induktiivsused vastuelektromotoorjõu, mistõttu suurtel kiirustel pole enam võimalik saavutada nimivoolu ega -momenti
Mehaanilise tunnusjoone arvutamiseks kasutame täpsustatud Klossi valemit M n µ v [ 2 + q ( s )] M = s sv , + + q( s) sv s kus q(s) on libistusest sõltuv tegur. qn - qk q( s) = q k + (1 - s ), 1 - sn kus qk on käivitusmomenti täpsustav tegur libistusel s = 1, qn nimimomenti täpsustav tegur libistusel s = sn. 1 + s v µ v - 2 µ v s ja qk = v µv - µk s n sv + - 2µ v sv sn . qn = µv -1 Tegurid arvutame järgmiselt 0,058 0,345 + 0,345 0,058
matemaatilisi plokke kontrolleris. Kuna DTC puhul juhitakse otse mootorit momenti ja magnetvälja, mis ise sõltuvad mootori parameetritest, siis ei vaja selline süsteem lisaks pulsilaiusmodulatsiooniga töötavat modulaatorit. Lisaks sellele võimaldab selline moodus juhtida momenti ilma tagasisideanduriteta. Üheks suureks eeliseks on võimalus juhtida mootorit väga väiksestel sagedustel (alla 0,5 Hz) arendades samal ajal nimimomenti (ettevaatust mootori jahutus!). Ilma tagasisideta ajamites on pöörlemiskiiruse täpsus tavaliselt 10% mootori nimilibistusest, mis rahuldab 95 % tööstuses kasutatavate tööde nõudmisi. Momendi juhtimise puhul reageerib süsteem muutustele 1-2 ms jooksul, samas kui PWMiga juhitavate ajamite puhul on see 100 ms. Momendi juhtimisel on tagatud ka momendi lineaarsus, mis on eriti oluline täpsetes töödes, nagu paberikerimisrullides (paper winders).
kui mootori võimsus 50 Hz juures, sest tähtlülituse rräivtakistusest. See tähendab, et sama võimsusega vaheldi iaoks otr mootori 80 rräivtakistus liiga r,äike. Seepärast vaļitakse niisugusel juhul sagedusnruuldur įihe või mitnre astme võrra kasutatava mootori ninrivõimsusest suurem. Joonistelt 8.i ja8'2 võib rräha, et ka lühiajaliselt lubatav monrent ei įįleta nimimomenti enam kui 1,7 korda, mis asürrkroorurrootori puhul moodustab ligikaudu 0,7 Tmqr. Firma SEw soovitab sagedtmmuurdurit valida tabeli 8.2 järgi. Tabeļ 8.2 Sagedusmuunduri erįnevate põhi- ja maksimaalsageduste rakendamine .__]
töötab ka teistes talitlustes. Järelikult võib mootori võimsus erinevate talitlusviiside korral olla erinev ning siis on talitlusviisi määramine vajalikuks eeltingimuseks ajami väljatöötamisel. Kuna ajameid on väga erinevaid, tuleb talitlusviiside arvu rangelt piirata. Suure jõudlusega rakendustes, nagu elektervedu ja robotid, muutuvad moment ja kiirus talitluskestuse jooksul. Kiirenduse vältel vajavad elekterveokid suuremat momenti (peamiselt kahekordset nimimomenti) ning kogu talitluse vältel sagedasi pidurdusi. Kuna mootori moment muutub ajas, järelikult muutub ajas ka selle vool ja samuti magnetvoog. Mootori ja pooljuhtmuunduri elektriline, magnetiline ja soojuslik koormus näidatakse ajami tehnilistes andmetes. Alljärgnevas tabelis on toodud kaheksa erinevat talitlusviisi. Tüüp Nimetus Kirjeldus Talitlusviis, kus masin töötab pidevalt nimikoormusel, mille
annaabi.ee 
